Usupõhised organisatsioonid (FBO-d) asutasid religioonidevahelise töörühma, et toetada usukogukondi arusaamist ja nendesse kaasamist. Stockholm+50.
See leht on ressursijuhend, mis hõlbustab võrgustike loomist, isiklikku koostööd ning inspireerib ja loob partnerlussuhteid kodanikuühiskonna, põlisrahvaste rühmade ja kõigi teiste sidusrühmadega.
Inimkeskkonna kaitse ja parandamine on suur probleem, mis mõjutab inimeste heaolu ja majandusarengut kogu maailmas; see on kogu maailma rahvaste tungiv soov ja kõigi valitsuste kohustus.
1972. aasta Stockholmi deklaratsioon
4. märtsil 2022 korraldas UNEP Faith for Earth istungi ajal Usk Maa vastu dialoog mis ajendas kooskõlastatud jõupingutusi religioonidevahelise ja religioonidevahelise konsultatiivse lähenemisviisi loomiseks Stockholm+50-le.
Dialoogisessioonil julgustati toidukäitlejaid osalema Stockholm+50 protsessis piisavalt varakult, et seada valitsustele/juhtidele oma ootused järgmise 50 aasta keskkonnapoliitika ja tegevuse kohta. Vaata salvestust
Ajal Piirkondlikud konsultatsioonid mitme sidusrühmaga, tõstsid usu esindajad esile järgmised põhisõnumid:
Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna piirkondlik konsultatsioon mitme sidusrühmaga
Toidukäitlejad pakuvad häid tavasid kohalikul ja piirkondlikul tasandil, rõhutades vajadust mobiliseerida toidukäitlejaid ja usukogukondi. Eelnev FBO kaasamine (SDG platvorm) ja teha tihedat koostööd põlisrahvaste rühmadega.
Vajadus keskkonnahariduse järele – tehke keskkonnateemadel koostööd kohalike ekspertide ja teadlastega.
Usukirjaoskus – kuidas suhelda usupõhiste organisatsioonidega rahvusvahelistel kohtumistel ja vajadus hõlbustada usupõhist sekkumist teistes suuremates rühmades ja sidusrühmades.
Aafrika piirkondlik konsultatsioon mitme sidusrühmaga
Usus osalejad käitumise muutuste käivitajatena.
Mobiliseerige rahastamine väiksematele kohalikele osalejatele – julgustage omanduses olevate varade ja investeeringute loovutamist fossiiltööstusest ning tagage piisav rahastamine rohujuuretasandi sidusrühmadele.
Inimese ja keskkonna suhte ümberkujundamine
Stockholm+50 on mälestus ning aeg mõtisklemiseks inimeste ja keskkonna omavaheliste seoste üle. The ÜRO ülikooli poliitikauuringute keskus ja ÜRO Keskkonnaprogrammi juhivad ühiseid jõupingutusi, mis püüavad kinni, küsitlevad ja tõstavad inimeste ja looduse suhete alternatiivseid paradigmasid, kutsudes mitmekesist mõtlejate ja häälte kogukonda selles olulises ülemaailmses vestluses tõendeid pakkuma ja seisukohti kujundama.
Stockholm+50 on võimalus teha kokkuvõte edusammudest, mis on saavutatud 50 aasta jooksul pärast 1972. aasta keskkonnakonverentsi, ja õhutada tõsiselt järele mõtlema tänase keskkonnakriisi üle. Jätkuvalt on märkimisväärne lõhe inimkonna ees seisvate väljakutsete kiireloomulisuse ja valmisoleku vahel võtta radikaalseid meetmeid, mis on vajalikud ühiseks üleminekuks säästvamatele tarbimisvormidele. Enamik maailma suurimate heitgaaside tekitajate ettepanekuid on raamitud pikaajaliste lõpmatu kasvu, ekspluateeriva energiatootmise mudelite ja veendumusega, et inimeste ellujäämine toimub tehnoloogilise innovatsiooni kaudu. Praeguses avalikus diskursuses on piiratud ettepanekuid reostuse, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja meie looduskeskkonna halvenemise – inimkonda ohustava kolmekordse planeedikriisi – vastu võitlemiseks.
Alternatiivsete paradigmade allikad on nii erakordselt mitmekesised kui ka enamikule veel võõrad. Väga erinevad religioossed tavad pakuvad mitmesuguseid keskkonnaeetikaid, mis võivad olla aluseks inimese ja looduse suhete kontseptualiseerimisele. Traditsioonilised ökoloogilised teadmised ja põlisrahvaste teadmised pakuvad keerukaid ja sügavalt sümbiootilisi raamistikke, mis võivad ka avardada arusaamu selliste võtmeideede kaudu nagu vastastikkus ja põlvkondadevaheline õiglus. Paradigma muutused võivad tuleneda ka uuendustest traditsioonilisemates valdkondades. Õigusteadlased ja mõned osariigid uurivad, kuidas saaks keskkonnale ja tulevaste põlvkondade huvidele kaasaegsete inimeste kõrval juriidilise isiku staatuse anda. Bioloogia- ja ökosüsteemide uuringud pakuvad mitte-antropotsentrilisi mudeleid jätkusuutlikuks kooseksisteerimiseks, samas kui astrofüüsika võib paljude nende vestluste lähtepunkti nihutada, liikudes kaugemale inim-keskkonna binaarist, kui tuvastame potentsiaalselt lõpmatuid eluvorme.
See kureeritud ideede kogum jäädvustab, küsitleb ja tõstab inimese ja looduse suhete alternatiivseid paradigmasid – olemasolevaid ja uusi ning erinevatest teadusharudest ja ühiskondadest –, luues ruumi meie suhte ümbersõnastamiseks keskkonnaga ja tulevase poliitika kujundamiseks. See on saanud võimalikuks tänu toetusele, mille on andnud Rahvusvaheline Arenguuuringute Keskus (IDRC).
Nende turvariskide juhtimine nõuab tegevust kogu mõjuahelas: tööd kliimamuutuste leevendamiseks; vähendada selle tagajärgi ökosüsteemidele; sotsiaal-majanduslike süsteemide kohandamine; kliimast põhjustatud kõrgendatud ressursside konkurentsi parem juhtimine; ning valitsemis- ja konfliktijuhtimisasutuste tugevdamine. Ja iga vastuse mõõde peab olema konfliktitundlik ja kliimakindel. Ilma õigete reageeringuteta tähendab kliimamuutus rohkem haprust, vähem rahu ja vähem turvalisust. Kuid käesolev artikkel toob välja illustreerivad näited selle kohta, kuidas paremini mõista, kuidas kliimamuutused mõjutavad sotsiaalseid, poliitilisi, majanduslikke ja keskkonnaga seotud konflikte ja ebakindlust, on meil paremad positsioonid, et teha selliseid riskipõhiseid otsuseid, mis on lahutamatu osa rahvusvahelise rahu ja julgeoleku saavutamine.
