See on tõeline arhitektuuriline meistriteos, kuid see on ka monument kurvale loole ema leinast oma kadunud lapse pärast
Igavesti rohelisel ja ebamaiselt kaunil Korfu saarel asub palee, mis peidab endas nii huvitavat kui ka kurba ajalugu.
See on tõeline arhitektuuriline meistriteos nii väljast kui ka seest, kuid see on ka monument kurvale loole ema leinast oma kadunud lapse pärast. “Achillion” on hea hingega, kuid kurva saatusega keisrinna – Elizabeth või rahva seas rohkem tuntud Sisi – palee.
Kes on keisrinna Sisi?
1837. aasta detsembris sündis Münchenis Elisavet-Amalia-Evgenia, keda ajalugu jääb meenutama Sissi nime all. Ta on Baieri ertshertsogi Maximilian Josephi ja ertshertsoginna Ludovica tütar. Tüdruku lapsepõlveaastad möödusid Müncheni lähedal ja ta sai Kreekast teada oma isalt, kes oli suur kreekofiil.
16-aastaselt kohtus Elisabeth Austria keisri Franz Joseph I Habsburgiga, kes oli siis 23-aastane. Nende vahel süttis kiiresti armastuse säde ja peagi tegi keiser noorele Sisile abieluettepaneku.
24. aprillil tähistati Viinis süütu Sisi ja noore keisri Franz Josephi pulmi. Armunud tüdruk ei saa üldse aru, missugusesse perekonda ta “siseneb” ning millised ebaõnned ja kurbused teda tulevikus ees ootavad, mille põhjustajaks on peamiselt tema ämm Sofia.
Printsess Sophia surm
Sisi sünnitas kolm keisri last – Gisela, Sophia ja Rodolphe (troonipärija) ning hiljem veel ühe tüdruku – Maria-Valeria. Kuid kurjale ja nõudlikule ämmale sellest ei piisa. Väike Sofia haigestub ja Sisi otsustab temaga Ungarisse minna, et tütre seisundit parandada. Tema õnnetuseks suri väike printsess kaheaastaselt. Peaaegu kõik süüdistavad Sisi tema surmas, sealhulgas tema ise. Pärast seda õnnetut sündmust hoolitseb ämm täielikult Gisela ja Rodolphe'i eest.
Kuidas truudusetus Sissy Korfu saarele viib
Kauni Sissy kannatused ei lõpe siin. Varsti pärast Sophia surma saab ta teada, et Franz Joseph petab teda, mis toob tema niigi piinatud hinge veelgi tumedamaks. Oma jõu ja vaimu taastamiseks otsustab ta reisida. Üks koht, mida ta külastab, on Korfu saar, millesse ta koheselt armub ja seal palju aega veedab.
Printsessi traagiline lõpp
Keisrinna Sisi surm oli sama traagiline kui tema elu. Genfis mõrvab anarhist, kummardudes talle kingitud lillede nuusutamiseks, teadmata, et ta tõmbab ootamatult välja väikese faili ja uputab selle naise südame lähedale. Veidi hiljem suri ta hotellis, kus ta peatus.
Pöördepunkt keisrinna elus ja kuidas Achillioni palee ehitati
Sissy oli tuntud oma ilu ja laitmatu välimuse poolest, mille eest ta väga hoolitses. Kuid sees oli õnn temast ammu lahkunud. Kõigi tema kannatuste tipuks leitakse tema armastatud poeg Rodolphe, troonipärija, koos oma armastatud Maria Veceraga surnuna. Ema lein on nii suur ja lohutamatu, et Sisi lahkub Viinist ja läheb oma armastatud Korfu saarele. Seal ta ostab villa, kus ta sageli viibib, hävitab selle ja ehitab selle asemele kauni palee, mida nimetatakse "Achillioniks" või "Achilioks". Palee sai nime tema lemmiktegelase järgi Homerose Iliase saagast.
Palee ajalugu
Palee ehitati aastatel 1889-1891 Gasturi külla künkale, kust avaneb imeline vaade merele ja saarele. Hoone ehitati Pompei stiilis. Sissy käis seal kaks korda aastas. Pärast tema surma läks see ühe tema tütre omandusse ja suleti üheksaks aastaks. Maria-Valeria (Sisi noorim tütar) müüs selle seejärel Saksa keiser Wilhelm II-le. Ta ise tegi päris mitu täiendust, laiendades aedu ja kolides osa põhikirjadest.
Esimese maailmasõja ajal kasutasid paleed sõjaväehaiglana Prantsuse ja Serbia väed. Pärast sõja lõppu ja Saksamaa lüüasaamist sisenes Achillioni palee Kreeka riigi piiridesse. Teise maailmasõja ajal kasutati paleed sõjaväe peakorterina.
1962. aastal anti palee kontsessioon erafirmale, kes muutis ülemised korrused Kreekas esimeseks osutusse kasiinoks ja alumisest korruselt sai muuseum.
1983. aastal võttis Achillioni juhtimise üle Kreeka riiklik turismiorganisatsioon. 1994. aastal kasutati seda Euroopa Liidu vajadusteks. Pärast seda kasutatakse paleed turismi eesmärgil, külastusteks ja erinevate ürituste korraldamiseks.
Ringreis "Achillioni" kaunitaride juurde
Palee sissepääsu juures on imposantne raudvärav, millele on kirjutatud palee nimi ja ehitusaastad. Sissepääsust endast vasakul on kaks hoonet. Üks müüb tänapäeval sissepääsupileteid, kuid oli varem kasutusel portjee kabinetina ja seejärel sandarmiametis. Teise ehitas Kaiser ja seda kasutasid seejärel kasiinokülastajad.
Palee on täis huvitavaid skulptuure nii aias kui ka selle fassaadil. Esimese korruse rõdul on kaks peent marmorkentauri ning teise korruse rõdul neli nümfi – valguse andjat. Peasissepääsu uks ise on kaunistatud itaalia maja Caponetti poolt ja toetub dooria sammastele. Kogu palees on näha erinevaid kreeka mütoloogia stseene ja pilte. Hoovis on isegi kaks üsna imposantset Achilleuse enda kuju. Ühel on teda kujutatud püsti seismas ja teisel on ta juba pärast Pariisi noole löömist pikali kukkunud.
Achilleioni aiad
Ei saa eitada, et palee on tõeline arhitektuurijuveel nii seest kui väljast, kuid alahinnata ei tasu ka selle aedu. Neis on tõeline ekstravagantsus lilli ja haruldasi taimi, mis on istutatud juba Sisi ja seejärel keisri ajal.
Paleeaia sammaskäigul on päris mitu kuju, mis annavad paleele veelgi imposantsema ilme. Nende hulgas on näha Apollo, Aphrodite, kõik muusad ja teised.
Palee aedades on näha ka keisrinna Sisi kuju. Üks tema omadest on hoone sissepääsu juures.
Isegi Sisi kujud näevad kurvad välja.
Achilleioni palee on tõeline meistriteos, mis on ehitatud suure käsitööga, tähelepanu igale detailile, aga ka palju valu. Hoolimata oma ilust peidab see kurbust, ravimatut valu. Palee näib olevat ehitatud templiks just selle valu, kõige kohutavama – lapse kaotuse – jaoks. Lõpptulemus on aga enam kui muljetavaldav.
