Europarlamendi liige Maxette Pirbakas, ainuke mustanahaline, India päritolu ja talupidaja taustaga naine Euroopa Parlamendis, mõistis hukka tema vastu suunatud diskrimineeriva rünnaku. Siin on tema avaldus:
“Lugesin täna Mediapartis minu kohta avaldatud artiklit. Veelgi enam kui meetod, mis seisneb minu kohta õuduste kirjutamises, andmata mulle isegi võimalust vastata, on mind nördinud artikli üldine toon, mis ei ole midagi vähemat kui täiemahuline rünnak.
Märgin, et härra Rouget oli ka ettevaatlik, et mitte püüda ühendust võtta minu advokaadiga, kellest ta teab väga hästi, et see on Frédéric Jean-Marie. Aga artikli eesmärk ei olnud faktide tuvastamine, vaid minu destabiliseerimine, kui mitte mustamine.
Hr Rouget kirjutas oma artikli riigiprokuratuuri ettekirjutuse alusel, millest ta ammutab suurema osa oma teabest (ainult süüstav). See kohtuväline solvamine on ajendatud riigiprokuröri pettumusest, kes ei saanud minu meiliaadressi puudumisel mind enne 9. juunil toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi välja kutsuda. Saades sellise madala tasemega kohtuoperatsiooni relvastatud tiivaks, ei austa härra Rouget oma ametit. Mis puudutab riigiprokuratuuri, siis selline madal löök on selgelt rünnak demokraatlike reeglite vastu.
Lükkan rangelt vastu artiklis esitatud süüdistused, mis on segu riigiprokuratuuri isiklikust kättemaksust, alusetutest süüdistustest, et mul ei ole raskusi paljastada, ning pettunud endiste sõprade ja perekonna kuulujuttudest.
Annan oma advokaadile Jean-Marie'le volituse vastata ajakirjanike küsimustele, kui nad seda küsivad. Kui härra Rouget ja Médiapart keelduvad temaga ühendust võtmast, kirjutavad nad alla.
Lõpetuseks tahaksin märkida, et artikkel on täiesti õige, kirjeldades mind kui poliitilist UFO-d. Ma olen naine. ma olen mustanahaline. Olen pärit põlluharimise taustast, mu kingade all on mustus. Ma ei ole pärija. Ma ei kuulu ühtegi eliiti. Ma ei heitnud pikali ega rabelenud, et valituks saada. Jõudsin sinna, kus ma olen, raske töö ja kaasmaalaste ennastsalgava teenimisega. Ülemere-Prantsusmaa inimesed teavad seda. Prantsuse ülemeredepartemangu põllumehed ja kalurid teavad seda. Olen vaba, uhke ja pean kõrgel.
Koerad hauguvad, karavan möödub”.
Maxette Pirbakas
