"Sepheo ke ho fumana literaka tse pakeng tsa 500 le 600 ka letsatsi libekeng tse tlang,” ho boletse Ngaka Rik Peeperkorn, WHO moemedi dibakeng tse hapilweng tsa Palestina (OPT).
Sena se ka emela "keketseho e kholo" ho tloha ho lilori tse 40 ho isa ho tse 50 tse fihlang Gaza likhoeling tse sa tsoa feta e tšoanang le boemo ba thuso e fihlang Gaza pele ntoa e qhoma ka 7 October 2023, ho fokotsa haholo liphallelo tsa liphallelo.
Phephetso e kgolo
Ha a bua a le Jerusalema, ngaka ea WHO e hlalositse phatlalatso ea ho emisa ntoa e le "pontšo ea tšepo" empa e lemositse seo phephetso ke e kholo ebile e tšosa, ka lebaka la khaello e sa feleng le e matla ea lijo, libeso le lisebelisoa tsa bongaka.
Merero e teng ea hore ho beleha ho qale ka Sontaha, setsebi sa liphallelo se boletse, mme a eketsa: "Re laetse litleliniki le lipetlele tsa nakoana tseo re tla li kopanya le lits'ebeletso tse seng li ntse li le teng ... matla, ho sebetsana le litlhoko tse potlakileng tsa bophelo bo botle le phano ea litšebeletso tsa bophelo bo botle."
Basebetsi ba liphallelo ba 'nile ba lemosa khafetsa hore koluoa ea Gaza bakeng sa baahi e fihlile maemong a kotsi.
Batho ba fetang 46,000 ba bolailoe, ho latela ba boholong mme ba fetang 110,000 ba lemetse - hangata ka likotsi tse fetolang bophelo - ho tloha ha ntoa e qala ka Mphalane 2023.
Boloetse bo ntse bo ata 'me kotsi ea tlala e ntse e phahame - litlhoko tseo e leng tsa bohlokoa ho sebetsana le tsona, Ngaka Peeperkorn o itse, haholo-holo ha bakuli ba fetang 12,000 - karolo ea boraro ea bana - ba ntse ba emetse ho falla bakeng sa tlhokomelo e khethehileng.
Khatelo-pele e liehang mabapi le ho falla
Empa lebelo la phalliso le bile butle habohloko. Ho likopo tse 1,200 tse rometsoeng pakeng tsa Pulungoana le Tšitoe 2024, ke tse 29 feela tse ileng tsa amoheloa, sekhahla sa liperesente tse 2.4 feela, ho latela WHO.
WHO le mekhatlo e meng e hatelletse tlhokahalo e potlakileng ea ho fana ka lijo, metsi le lisebelisoa tsa bongaka, empa hape le mafura le likarolo tse ling bakeng sa lijenereithara tsa sepetlele.
Sistimi ea bophelo bo botle ea Gaza e senyehile, ke halofo feela ea lipetlele tsa eona tse 36 tse sebetsang hajoale. Mehaho ea bohlokoa ea bophelo bo botle e ntse e tsoela pele ho lebisoa, ho ea ka mokhatlo oa UN oa bophelo bo botle, o ileng oa supa litlhaselo tsa tlhokomelo ea bophelo bo botle ba 664 ho tloha ka October tse bakileng lefu har'a baahi le basebeletsi ba tsa bongaka, le ho senya lits'ebeletso tsa bophelo bo botle.
Leha ho na le maemo a hlobaetsang, WHO e ikemiselitse ho kenya tšebetsong leano le matla la matsatsi a 60 la karabelo ea bophelo bo botle hang hang ha ho emisa ntoa.
Sena se kenyelletsa ho eketsa matsapa a teng a bophelo bo botle, ho theha litleliniki tsa nakoana tsa bongaka le ho khutlisetsa litšebeletso tsa bohlokoa tsa bophelo bo botle. Boiteko bo tla boela bo shebane le ho loants'a khaello ea phepo e nepahetseng, ho matlafatsa boithuto ba mafu le ho fana ka lisebelisoa tsa bongaka libakeng tseo ho leng thata ho fihla ho tsona ho fihlela joale.
$ 10 limilione tse likete tse hlokahalang bakeng sa bophelo bo botle
Ho ea ka WHO, ho hlokahala chelete e fetang $10 bilione ho tsosolosa tsamaiso ea bophelo bo botle e senyehileng ea Gaza, le tšehetso e kholo ea machaba e tla hlokahala ho qoba tahlehelo e 'ngoe ea bophelo le ho thibela ho senyeha ho feletseng ha litšebeletso tsa bophelo sebakeng seo.
Ntle le ho sebetsana le litlhoko tsa hang-hang tsa bophelo bo botle, ho boetse ho na le tlhokahalo e potlakileng bakeng sa thuso e pharaletseng ea botho. Lijo, metsi a hloekileng le bolulo ke lintho tse tlang pele bophelong, hammoho le meriana e meng ea bohlokoa le lisebelisoa tsa bongaka tse ntseng li haella.
Hajoale, mekhatlo ea machaba e ntse e tsoela pele ho sebetsa tlas'a maemo a thata le a kotsi, ka tšepo ea hore ho emisa ntoa ho tla fana ka mokhoa oa pholoso ho ba qabeletsoeng sebakeng se thibelletsoeng.