Uus Ahmadiyya-vastane video, mis on suunatud Pakistani väikestele lastele, on levimas. Toores animeeritud video eesmärk on külvata süütute Pakistani laste teadvusesse vihkamise, fanatismi ja fanatismi seemneid. Selle asemel, et õpetada sallivust, põlistab video Ahmadiyya moslemikogukonna vastu suunatud valesid stereotüüpe ja kutsub kõiki pakistanlasi, sealhulgas lapsi, pidama Ahmadi moslemeid õõnestavateks ja jumalateotavateks uskmatuteks. Samuti palutakse pakistanlastel boikoteerida Ahmadi kaupu, tooteid ja teenuseid.
See videoreklaam on vastuolus usu- ja veendumusvabadust käsitlevate rahvusvaheliste normide ja väärtustega, mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19, mis käsitleb usuvabadust, ning rahvusvahelise tsiviil- ja poliitikapakti artiklis 18 Rights (ICCPR), mille Pakistan ratifitseeris 2008. aastal. Kolm muud ÜRO inimõiguste lepingut, samuti arvukad Peaassamblee resolutsioonid ja inimõiguste komitee kommentaarid keelavad usulise diskrimineerimise. See video rikub ka Pakistani enda riiklikku tegevuskava ja hiljuti vastu võetud küberkuritegevuse seadusi, kuna õhutab Pakistani Ahmadiyya moslemikogukonna liikmete vastu suunatud vihkamist, diskrimineerimist ja tagakiusamist.
Sellegipoolest pigistavad Pakistani valitsusvõimud, kes jätkavad Ahmadi moslemite vastu kergemeelsete kohtuasjade esitamist Ahmadiyya-vastaste, jumalateotuse ja küberkuritegevuse seaduste alusel, silmad islamiäärmuslaste süstemaatiliste ja üleriigiliste pingutuste suhtes viha õhutamiseks ja vägivalla sütitamiseks Ahmadi moslemite vastu. Selle video tegijate vastu küberkuritegevuse seaduste ja riikliku tegevuskava alusel kohtu alla andmise asemel jätkavad valitsusasutused äärmuslaste kaitsmist ja toetamist ning sihikule süütute Ahmadide vastu.
Kutsume Pakistani ametivõime üles austama oma rahvusvahelist inimõiguste kohustus kaitsta usuvabadust ja edendada usulist sallivust Ahmadiyya moslemikogukonna suhtes. Palume kõigil rahvusvahelise üldsuse liikmetel tungivalt nõuda Pakistani valitsuselt kiireloomuliste meetmete võtmist, et viia oma seadused ja tavad kooskõlla rahvusvaheliste standarditega, nagu on ette näinud ÜRO inimõiguste nõukogu ja ICCPR.
