Kuna kohal osalevad delegaadid liikmesriikidest, valitsusvälistest organisatsioonidest ja ülikoolidest, aga ka ettevõtjad, kes otsivad viise, kuidas jätkusuutlikult "sinist majandust" arendada, on lootust, et see üritus toimub Portugali linnas Lissabonis ajavahemikus 27. 1. juuli tähistab ookeani jaoks uut ajastut.
1. On aeg keskenduda lahendustele
Esimest konverentsi 2017. aastal peeti mängu muutjaks, et hoiatada maailma ookeani probleemidest. Peter Thomsoni sõnul, ÜRO peasekretäri ookeani erisaadik, Lissabon "peab olema nendele probleemidele lahenduste pakkumine".
Ürituse eesmärk on anda rahvusvahelisele üldsusele ruumi, kus soovitakse tungivalt võtta kasutusele uuenduslikud teaduspõhised lahendused ookeanide säästvaks majandamiseks, sealhulgas võitluseks vee hapestumise, reostuse, ebaseadusliku kalapüügi ning elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kadumise vastu.
Tänavune konverents määrab ka ÜRO ambitsioonide taseme Decade of Ocean Science for Sustainable Development (2021–2030). Kümnend on konverentsi peamiseks teemaks ja sellel toimuvad mitmed olulised sündmused, mis esitavad visiooni tervemast ja säästvamast ookeanist.
ÜRO on seadnud 10 ookeaniga seotud eesmärki, mis tuleb selle kümnendi jooksul saavutada. 2030i tegevuskava säästva arengu jaoks on organisatsiooni plaan inimeste ja planeedi õiglasema tuleviku jaoks. Need hõlmavad meetmeid reostuse ja hapestumise ennetamiseks ja vähendamiseks, ökosüsteemide kaitsmist, kalanduse reguleerimist ja teaduslike teadmiste suurendamist. Konverentsil keskendutakse interaktiivsetes dialoogides paljudele nendele probleemidele lahendamisele.
Noorte roll on Lissabonis esiplaanil, kusjuures dialoogi oluliseks osaks on noored ettevõtjad, kes töötavad kriitiliste probleemide uuenduslike ja teaduspõhiste lahenduste kallal.
24. kuni 26. juunini osalevad nad Noorte- ja innovatsioonifoorumplatvorm, mille eesmärk on aidata noortel ettevõtjatel ja uuendajatel oma algatusi, projekte ja ideid laiendada, pakkudes erialast koolitust ja kohtumist mentorite, investorite, erasektori ja valitsusametnikega.
Foorum hõlmab ka "Innovathon", kus viiest osalejast koosnevad meeskonnad töötavad koos, et luua ja pakkuda välja uusi ookeanilahendusi.
2. Panused on kõrged
Ookean annab meile kõigile hapnikku, toitu ja elatist. See toidab kujuteldamatut bioloogilist mitmekesisust ja toetab otseselt inimeste heaolu toidu- ja energiaressursside kaudu.
Lisaks sellele, et ookean on eluallikas, stabiliseerib see kliimat ja talletab süsinikku, toimides kasvuhoonegaaside hiiglasliku neeldajana.
Järgi ÜRO andmed, umbes 680 miljonit inimest elab madalates rannikuvööndites, mis kasvab aastaks 2050 umbes ühe miljardini.
Lisaks prognoosib viimane analüüs, et selle kümnendi lõpuks töötab ookeanipõhistes tööstustes 40 miljonit inimest.
3. Keenia ja Portugali tähelepanu keskpunktis
Kuigi konverents toimub Portugalis, korraldab seda ka Kenya, kus 65 protsenti rannikualade elanikest elab maapiirkondades, tegeledes oma elatusallikaks peamiselt kalanduse, põllumajanduse ja kaevandamisega.
Keenia Samburu maakonna elaniku Bernadette Loloju jaoks on ookean oma riigi elanike jaoks oluline, sest see võimaldab neil hankida palju vajalikke kaupu. "Ookean sisaldab palju elusorganisme, sealhulgas kalu. See annab meile ka süüa. Kui läheme Mombasa linna, naudime randa ja ujume, lisades meie õnnele.
Nzambi Matee, ÜRO keskkonnaprogramm (UNEP) Maa noore tšempioni võitja, jagab sama nägemust. Nzambi elab Keenias Nairobis ja on ettevõtte asutaja Gjenge tegijad, mis toodab taaskasutatud plastijäätmetest jätkusuutlikke odavaid ehitusmaterjale.
Proua Matee võtab ookeanist kalurite püütud plastijäätmeid ja muudab need sillutustellisteks – „minu ookeanist pärit plastijäätmete taaskasutamise töö on võimaldanud mul tööle võtta üle 113 noore ja naise, kes kokku on tootnud 300,000 XNUMX tellist. Saan oma elatise ookeanist ja seetõttu on ookean minu jaoks elu,“ ütles ta.
Kirg ookeani vastu jagab Portugali, Euroopa Liidu suurimat rannikuriiki, millel on ligikaudu neli miljonit kilomeetrit pidevat rannajoont, ja sellisena Atlandi ookeani vesikonnas keskset rolli mängiva riigiga.
"Meie ootused ÜRO ookeanide konverentsile on, et see oleks konverents, mis käsitleb tegevust, mitte ainult pühendumist," ütleb Catarina Grilo, kaitse- ja poliitikadirektor Associação Natureza Portugal (ANP), valitsusväline organisatsioon, mis töötab kooskõlas Maailma Looduse Fondiga.WWF). ANP juhib mitmeid projekte merekaitse, säästva kalanduse ja ookeanide kaitse valdkonnas.
„Eelmine konverents New Yorgis oli tõesti hea hetk tõsta teadlikkust ookeanide rollist inimkonna heaolus. Sel ajal oli meil palju liikmesriikide ja valitsusväliste organisatsioonide vabatahtlikke kohustusi, kuid nüüd on aeg liikuda sõnadelt tegudele".
4. Ookean ja globaalne kliima on omavahel lahutamatult seotud
Ookean ja globaalne kliima mõjutavad üksteist mitmel viisil. Kuna kliimakriis kujutab endast jätkuvalt eksistentsiaalset ohtu, jälgivad teadlased tähelepanelikult mõningaid võtmenäitajaid.
Vastavalt Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni viimane kliimamuutuste aruanne (WMO) ülemaailmne keskmine merevee tase tõusis aastatel 4.5–2013 keskmiselt 2021 mm aastas, kuna jääkilbid sulavad üha kiiremini.
Ookean neelab umbes 23 protsenti inimtegevusest tekkivast CO2-st ja kui see juhtub, toimuvad keemilised reaktsioonid, mis hapestavad merevett. See seab merekeskkonna ohtu ja mida happelisemaks vesi muutub, seda vähem CO2 suudab see absorbeerida.
Samuel Collins, ettevõtte projektijuht Oceano Azuli sihtasutus, Lissabonis, usub, et konverents on sillaks COP27-le, mis toimub tänavu novembris Egiptuses Sharm El-Sheikhis.
„Ookean on kliimaga põhimõtteliselt lahutamatu osa. Selles asub 94 protsenti planeedi elamispinnast. Ma võiksin välja tuua statistikat, mis meid kõiki šokeerib.“ ütleb 27-aastane šotlane.
"Põhjus, miks meie poest ostetavad tooted on nii odavad, on see, et 90 protsenti kaubast transporditakse meie kodudesse, mistõttu on palju põhjusi, miks oleme ookeaniga ühenduses, olenemata sellest, kas olete merepiirita riik või mitte. Maal pole ühtegi elusorganismi, mida ookean ei mõjutaks.
5. Mida saate teha, et aidata?
Küsisime mõnelt eksperdilt – sealhulgas Catarina Grilolt ja bioloogilt Nuno Barrosilt ANP-st ning Sam Collinsilt Oceano Azuli sihtasutusest –, mida saavad kodanikud teha jätkusuutliku sinise majanduse edendamiseks, oodates samal ajal, kuni otsustajad ja maailma liidrid tegutsema hakkavad. Siin on mõned ideed, mida saate oma igapäevaellu lisada:
- Kui sööte kala, mitmekesistada oma dieeti nii mereandide tarbimine, ärge sööge alati sama liiki. Samuti vältige tippkiskjate tarbimist ja veenduge, et see, mida sööte, pärineb vastutustundlikest allikatest.
- Vältida plastireostust: kuna 80 protsenti merereostusest pärineb maismaalt, tehke oma osa, et reostus merre ei jõuaks. Saate aidata, kasutades korduvkasutatavaid tooteid, vältides ühekordselt kasutatavate toodete tarbimist ja veendudes, et paigutate oma jäätmed vastavatesse prügikastidesse.
- Korja rannast prügi, ja ärge prügi. Kuid mõelge ka sellele, et iga samm, mida saate oma keskkonnajalajälje vähendamiseks ette võtta, aitab ookeani kaudsel viisil.
- Jätkake lahenduste propageerimist, olgu see siis tänavatel, otsustajatele kirju kirjutades, petitsioonidele alla kirjutades või kampaaniate toetamine mille eesmärk on mõjutada otsustajaid riiklikul või ülemaailmsel tasandil.
UN News on Lissabonis, et kajastada ookeanikonverentsi, nii et võite oodata uudislugusid, intervjuusid ja saateid ekspertide, noorte ja ÜRO häältega.
Otsige uusimaid uuendusi meie lehelt ja ka edasi puperdama.
