Pressivabadus on ELis ja kogu maailmas surve all. Uurige, kuidas Euroopa Parlament ajakirjanike tööd toetab.
Ajakirjandus seisab silmitsi üha uute väljakutsetega, kuna üha enam lõhenenud maailmas kasutatakse desinformatsiooni levitamiseks ära uusi digitaalkanaleid. Kuigi Euroopa on ajakirjanike ja meediavabaduse jaoks endiselt kõige turvalisem kontinent, on mõnes riigis toimunud rünnakuid ja hirmutamist, samal ajal kui Venemaa sõda Ukraina vastu muudab asjad veelgi hullemaks.
Pressivabaduse päeva puhul 3. mail toimusid saadikud a täiskogu arutelu Strasbourgis, kus nad väljendasid muret ajakirjanike vastu suunatud sagenevate rünnakute pärast ja rõhutasid, et vaba ajakirjandus on demokraatia toimimiseks hädavajalik.
Parlamendi president Roberta Metsola ütles enne arutelu lühikeses avalduses: „Ajakirjanikud ei tohiks kunagi valida tõe paljastamise või ellujäämise vahel. Neid ei tohiks kunagi sundida kulutama aastaid ja säästma, et vaielda kiuslike kohtuasjade vastu... Tugev demokraatia vajab tugevat ajakirjandust.
Euroopa Parlamendi roll vaba ajakirjanduse kaitsmisel
Euroopa Parlament on korduvalt propageerinud ajakirjandusvabadust ja meedia pluralismi ELis ja mujal.
2021. aasta novembris võttis parlament vastu a resolutsioon meediavabaduse ja pluralismi tugevdamise kohta ELis ja kutsus uued reeglid, mis kaitsevad ajakirjanikke vaikimise eest. Saadikud tõdevad, et uus digikeskkond on desinformatsiooni leviku probleemi veelgi teravdanud.
Teises 2022. aasta märtsis vastu võetud aruanne, Parlamendi välismaiste sekkumiste erikomisjon kutsus ELi üles looma ühist strateegiat välismaiste sekkumiste ja desinformatsioonikampaaniatega võitlemiseks ning nõudis suuremat toetust sõltumatule meediale, faktikontrollijatele ja teadlastele.
27. aprillil 2022. a Euroopa Komisjon teatas ettepanekust tegeleda pahatahtlike kohtuvaidlustega ajakirjanike ja aktivistide vastu ning on kohustunud esitama a Euroopa meediavabaduse seadus sügisel.
Hiljuti mõistsid Euroopa Parlamendi liikmed hukka kriitiliste häälte üha suureneva mahasurumise ja ajakirjanike vastu suunatud rünnakud Mehhiko, Poola ja Venemaa.
On 3 mai 2022 Parlament andis välja Daphne Caruana Galizia ajakirjandusauhinna teise väljaande2017. aastal pommirünnakus hukkunud Malta ajakirjaniku mälestuseks, et premeerida silmapaistvat ELi väärtusi kajastavat ajakirjandust. Aprillis teatas a uus stipendiumikava ja koolitusprogrammid noortele ajakirjanikele, mis peaks algama aasta lõpus.
Sõnavabadus, ajakirjandusvabadus ja pluralism on sätestatud programmis EL põhiõiguste harta, samuti ka Euroopa inimõiguste konventsioon.
Ajakirjanduse väljakutsed Euroopas
Enamikus EL-i riikides on olukord hea, kuid a resolutsioon meediavabaduse kohta 2020. aastal Parlamendiliikmed väljendasid muret avalik-õigusliku meedia olukorra pärast mõnes ELi riigis, rõhutades, et meediavabadus, pluralism, sõltumatus ja ajakirjanike turvalisus on sõna- ja teabevabaduse õiguse olulised komponendid ning olulised Euroopa Liidu demokraatlikuks toimimiseks. EL.
Ajakirjanike vastu on aga rünnatud kogu ELis. Kreeka ajakirjanik George Karaivaz lasti maha 2021. aasta aprillis Ateenas ja Hollandi uuriv ajakirjanik Peter R. de Vries tapeti 2021. aasta juulis Amsterdamis.
Sõda Ukrainas on olnud tappev ka ajakirjanikele. ÜRO andmed mai algusest saadik näitab, et pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris tapeti seitse ajakirjanikku.
