Kiire poliitika muutus
Hiljemalt Innocenti aruandekaart 17: kohad ja ruumid võrdleb, kuidas 39 Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Euroopa Liidu (EL) riiki mõjutavad laste keskkonda.
Näitajad hõlmavad kokkupuudet kahjulike saasteainetega, nagu mürgine õhk, pestitsiidid, niiskus ja plii; juurdepääs valgusele, haljasaladele ja ohututele teedele; ja riikide panus kliimakriisi, ressursside tarbimisse ja e-jäätmete prügilasse.
Aruandes öeldakse, et kui kogu maailm tarbiks ressursse OECD ja EL-i riikide tempos, oleks tarbimise tasemega sammu pidamiseks vaja 3.3 maakera..
Kui see oleks sama kiirusega, nagu Kanada, Luksemburgi ja USA inimesed teevad, oleks raporti kohaselt vaja vähemalt viit maakera.
Mitte oma koduaias
Kui Hispaania, Iirimaa ja Portugal on edetabeli üldises tipus, ei suuda kõik OECD ja ELi riigid kõigi näitajate alusel tagada kõigile lastele tervislikku keskkonda.
Süsinikdioksiidi heitkoguste, e-jäätmete ja ressursside üldise tarbimise põhjal elaniku kohta on Austraalia, Belgia, Kanada ja Ameerika Ühendriigid teiste jõukate riikide hulgas, mis on lastele tervisliku keskkonna loomisel oma piirides ja väljaspool seda madalal kohal.
Samal ajal on Soome, Island ja Norra nende seas, kes pakuvad oma riigi lastele tervislikumat keskkonda, kuid aitavad ebaproportsionaalselt kaasa globaalse keskkonna hävitamisele.
"Mõningatel juhtudel näeme riike, kes pakuvad lastele kodus suhteliselt tervislikku keskkonda, olles samal ajal ühed suurimad saasteainete tekitajad, mis hävitavad laste keskkonda välismaal.,” kinnitas UNICEFi teadusbüroo direktor Gunilla Olsson
Seevastu kõige vähem jõukatel OECD ja ELi riikidel Ladina-Ameerikas ja Euroopas on palju väiksem mõju laiemale maailmale.
Kahjulikud kokkupuuted
Selles rühmas on üle 20 miljoni lapse veres kõrge plii – ühe kõige ohtlikuma keskkonnatoksilise aine – tase.
Islandil, Lätis, Portugalis ja Ühendkuningriigis puutub iga viies laps kodus niiskuse ja hallitusega kokku; Küprosel, Ungaris ja Türgis on see arv aga rohkem kui üks neljast.
Paljud lapsed hingavad mürgist õhku nii oma kodus kui ka väljaspool seda.
Rohkem kui üks laps 12-st Belgias, Tšehhi Vabariigis, Iisraelis ja Poolas puutub kokku suure pestitsiidsaastega, mida on seostatud vähiga – sealhulgas laste leukeemiaga – ja mis võib kahjustada elutähtsaid kehasüsteeme.
Parandage laste keskkonda
Vaeste perede lapsed puutuvad kokku rohkem keskkonnakahjudega, mis süvendab ja võimendab olemasolevaid puudusi ja ebavõrdsust.
"Kogunevad jäätmed, kahjulikud saasteained ja ammendatud loodusvarad kahjustavad meie laste füüsilist ja vaimset tervist ja ohustades meie planeedi jätkusuutlikkust,” ütles ta UNICEF ametnik.
Sellisena on UNICEF kutsunud riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles parandama laste keskkonda, vähendades jäätmeid, õhu- ja veesaastet ning tagades kvaliteetse eluaseme ja naabruskonna.
Laste hääled loevad
Valitsused ja ettevõtted peavad viivitamatult täitma oma kohustusi vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Kliimaga kohanemine peaks samuti olema esirinnas erinevates sektorites – alates haridusest kuni infrastruktuurini.
Lapsetundlik keskkonnapoliitika peab tagama, et laste vajadused võetakse otsuste tegemisel arvesse ja et tulevasi põlvkondi ebaproportsionaalselt mõjutava poliitika kujundamisel võetakse arvesse nende vaatenurki.
UNICEFi raport toob välja, et kuigi lapsed on tuleviku peamised huvirühmad ja seisavad tänaste keskkonnaprobleemidega kõige kauem silmitsi, on neil kõige vähem võimalik sündmuste käiku mõjutada.
"Peame järgima poliitikat ja tavasid, mis kaitsevad looduskeskkonda, millest lapsed ja noored kõige rohkem sõltuvad," sõnas Olsson.
Allikas: WHO
UNICEFi Innocenti aruandekaart 17 illustreerib lapsekeskset raamistikku, mis hõlmab nende füüsilist ja vaimset tervist; nii neid ümbritsev maailm kui ka laiemalt; keskkond, mis on kujundatud mineviku tegudest; ja nende piiridest kaugemate riikide mõju.
