Bulgaaria ei suuda endiselt täita kahte eurole ülemineku tingimust. See selgub Euroopa Komisjoni (EK) 2022. aasta lähenemisaruandest.
Raportis antakse hinnang iga Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi edusammudele teel Vana Mandri ühisraha poole. See moodustab ka hinnangu EL Nõukogu otsusele, millega üksikud riigid saavad euro kasutusele võtta.
Neli peamist kriteeriumi hõlmavad inflatsiooniga seotud hinnastabiilsust, riigi rahanduse olukorda seoses puudujäägi ja võlaga, vahetuskursi stabiilsust ja pikaajalisi intressimäärasid.
EK hinnangul ei vasta Bulgaaria endiselt eurot käsitlevate õigusaktide vastuvõtmise ning hindade ja inflatsioonitaseme stabiilsuse kriteeriumidele.
Sofia täidab riigi rahanduse olukorra, vahetuskursside ja pikaajaliste intressimääradega seotud tingimusi.
Rootsi ebaõnnestub ka kahes suunas. Samuti eeldatakse, et Stockholm teeb edusamme nii õigusaktide kui ka vahetuskursside osas.
Ülejäänud eurotsooni mittekuuluvad Euroopa riigid – Poola, Rumeenia, Ungari ja Tšehhi – ei täida rohkem kui kohustuslikud kriteeriumid.
Ainus riik, mis on EL-i liige, kuid ei kasuta Euroopa ühisraha, on Taani. Siiski on tal ühinemislepingus sätestatud erand, mis lubab tal eurot mitte kasutusele võtta.
Kõik ELi liikmesriigid on kohustatud Euroopa valuuta kasutusele võtma, kui nad vastavad vajalikele tingimustele. Euroalale lähenemine on iga riigi enda asi ja ükski neist pole ajaliselt piiratud.
Euroopa Komisjon märgib, et Horvaatia, kes liitus viimati ELiga 2013. aastal, on täielikult valmis euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2023. Mõned päevad tagasi võttis Zagrebi parlament vastu seaduse euro kasutuselevõtu kohta järgmise aasta alguses. Horvaatia taotles euroalaga ühinemist 2019. aasta suvel, aasta pärast Bulgaariat.
Nädal tagasi võttis Bulgaaria valitsus vastu kava euro kasutuselevõtuks Bulgaarias ning valitsuskabineti tähtaeg selle elluviimiseks oli 1. jaanuar 2024. Peamine osa sellest oli seotud muudatuste tegemisega Euroopa Liidu seadustes. kohaneda EÜ kehtestatud standarditega.
Kuigi ministrite nõukogu võttis otsuse vastu, hääletasid BSP ja “Seal on selline rahvas” ministrid selle vastu. Nad põhjendasid oma tegevust nii ühisraha kasutuselevõtu võimalike tagajärgede majandusliku analüüsi puudumisega kui ka arutelu puudumisega koalitsiooniliikmete vahel.
Päev pärast otsust ütles Bulgaaria NATO-st ja EL-ist lahkumist pooldava venemeelse Vazrazhdane juht Kostadin Kostadinov, et partei alustab konsultatsioone, et algatada rahvahääletus euro kasutuselevõtu poolt või vastu. Otsust ennast kirjeldas Kostadinov kui "järjekordset rahvuslikku reetmist" Kiril Petkovi valitsuskabineti poolt.
Otsuse vastu on endine ajutine peaminister ja vastloodud Bulgaaria Tõusu partei juht Stefan Yanev. Ta kirjeldas olukorda kui "Bulgaaria riigi suveräänsuse viimse jäägi sulgemist".
