Konflikt on raputanud alevi kogukonda, mis on Türgi suuruselt teine usukogukond sunniitide järel, kuigi seda ametlikult ei tunnustata. Türgi president Recep Tayyip Erdoğan külastas Ankaras Mamaki linnaosas asuvat Alevi templit (jemevi) "Hussein Gazi", mis on "Hussein Gazi kunsti- ja kultuurifondi" juhtimise all koos esimehe Huseyn Yoziga. “dede” (alevi terminoloogia järgi – juht).
Paljude aastate jooksul on see Türgi presidendi esimene visiit Alevi templisse. Erdoğan ajas oma visiidi kokku Muharrem Aya pühaga (muharrami kuu, islami kalendri esimene kuu), mis hõlmab ka 10-päevast paastu (oruch), mida murrab moslemite traditsioon koos iftari õhtusöögiga.
Suure tõenäosusega poleks visiit pühade vastu austuse ja sallivuse piire ületanud, nagu see ilmselt oligi ette nähtud, kui poleks juhtunud midagi, mis avalikkusele kummaline ja ebaoluline tunduks. Selgus, et Erdoğani külaskäigu tõttu ilmus prohvet Hazrat Ali (Püha Ali), sunniitide prohvet Muhamedi vennapoja ja väimehe portree (kiindumus prohvet Ali vastu tõsteti alevidel kultuseks) ja Hünkyarist. Hadji Bektash-i Veli, keda peetakse usujuhiks ja ühtlasi Türgi Vabariigi asutajaks Mustafa Kemal Atatürkiks.
Kogukonna ühendusi ühendav Alevi Föderatsioon (AVF) süüdistas Hussein Ghazi kunsti- ja kultuurifondi võõrustajaid aleviitide lõhenemises ja vastasseisus valitseva Õigluse ja Arengu Partei (AKP) ja presidendi kasuks. AVF-i presidendi Haydar Baki Dogani sõnul on Hussein Ghazi kunsti- ja kultuurifond Föderatsiooni osa. Kuid teavet nii olulise visiidi kohta nagu president Erdoğan ei jagatud tema juhtkonnaga.
Intervjuus T24-le ütles ta järgmist:
«Sihtasutus esitas meie teadmata presidendile nimekirja seitsmest üritust võõrustajast. Kuid see pole peamine. Veelgi olulisem on see, et Hazrat Ali, Hunkar Haji Bektash-i Veli ja Atatürki portreed on iga jamevi alaline inventar, ilma milleta pole võimalik, et see oleks rituaalide ja külastuste tempel. Ja nende eemaldamine on sügav solvang ja lugupidamatus aleviitide ürgsete tunnete vastu. Veelgi enam, meie templis ei ole aktsepteeritud kesksaali oruch (paastu) murdmist, nagu tehti Erdoğani visiidi ajal. Seda tehakse teises ruumis (söögitoas). Kõik see kahjustab meie liikmete usulisi tundeid ja me peame seda sügavaks provokatsiooniks, mille eesmärk on fondi kaudu vastanduda ja kogukond lõhestada. Siin on põhjus, miks me algatasime menetluse tema Föderatsioonist väljaarvamiseks.
Ühing Demokraatlikud Alevis ja Pir Sultan Abdali Kultuuriühendus hüppasid samuti visiidi vastu, süüdistades valitsevat AKP-d ja presidenti silmakirjalikkuses ja topeltstandardites.
"Dzemevi on jumalateenistuse koht, püha koht, mitte ametlike külaliste vastuvõtu koht. Selleks on kontorid. Kas siis, kui palume kohtumist presidendi või mõne vastutava isikuga, planeerivad nad meile kohtumise oma mošees. Eks president Erdoğan nimetas Jamesi "lõbu majadeks". Mis on muutunud, et ta nüüd sellisesse majja astus?” ütles Pir Sultan Abdali fondi sekretär Ismail Atesh.
Erdogani visiiti võõrustanud Hussein Gazi fondi juht Dede Hussein Yoz kinnitas, et visiit põhjustas sügava konflikti, mis pole tema sõnul õigustatud.
Hussein Yoz ütles valitsusmeelsele ajalehele Hurriyet, et visiit oli austuse märk.
«Presidendiga olid kaasas asepresident Fuat Oktay, siseminister Suleyman Soylu, kultuuri- ja turismiminister Mehmet Nuri Ersoy ning presidendi pressiesindaja Ibrahim Kalan, kes tulid meile austusest külla. Usun, et visiit on alevi kogukonna jaoks väga oluline. Meie riigi seadustes ei esine Jamevi templid religioossete kultuspaikadena, hoolimata Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest, mida osariigi valitsejad ei täitnud. Võib-olla annab see visiit võimaluse see lõpuks teoks teha.
Kaks nädalat tagasi Ankaras kolme Alevi templi vastu suunatud rünnakute taustal rullus lahti järjekordne skandaal. Politsei pidas kinni 30-aastase Izmirist pärit mehe, kes enda ülestunnistuse kohaselt oli rünnakud toime pannud omal käel. Hiljem peeti aga juhtumiga seoses kinni veel kolm inimest.
Politsei on kindlaks teinud, et rünnakud olid kavandatud või tellitud. Arvatakse, et teatud jõud on rünnaku keskmes.
Paar aastat tagasi ründasid natsionalistlikud elemendid opositsioonijuhti Kemal Kulçdaloğlut, alevi kogukonna esindajat, kui too valijatega kohtus. Tänu Kulçdaroğlu julgeolekule päästeti opositsiooniliidri elu.
Samuti ilmus teave, et paljudes Türgi linnades oli Alevise kodudele pandud erinevaid silte.
Aleviitide moodsa ajaloo traagilisemate kuupäevade hulgas on 1993. aastal toimunud Sivase linna hotelli süütamine, milles hukkus 37 inimest, alevide intellektuaalse eliidi silmapaistvaid esindajaid. Süütamise viisid läbi fanaatilised sunniitlikud islamistid pärast mošees peetud palveid.
Erinevatel andmetel elab Türgis aleviite umbes 12-15 miljonit inimest, mis moodustab 15 protsenti türklastest. Samal ajal aga ei julge paljud alevikud end reklaamida, sest kardavad võimude ahistamist. Türgis domineerivad sunniidid, keda peetakse ainsteks õigeusklikeks.
Türgi alevi kogukonda peetakse riigi ilmaliku olemuse (sellepärast on Atatürki portree jaamves muutumatu atribuut) ja erinevate uskude vahelise võrdsuse tugisambaks. Nad on president Recep Tayyip Erdogani ja tema islami-konservatiivse Õigluse ja Arengu Partei kõige tõsisemate kriitikute hulgas.
Peamise opositsioonijõu – Vabariikliku Rahvapartei (NRP) liider Kemal Kulçdaroğlu on Türgi silmapaistvaim alevi poliitik. Traditsiooniliselt moodustavad aleviidid NRP valijaskonna tuumiku.
Opositsioonile lähedal seisev meedia seob Erdogani visiidi järgmise aasta presidendi- ja parlamendivalimistega. Nad määratlevad visiiti taas presidendiks kandideeriva Erdoğani taktikalise sammuna, mille eesmärk on meelitada osa kogukonna esindajatest tema poolt hääletama.
Opositsioonilise ajalehe Diken ajakirjanik Ihsan Charalan kirjutas, et "selle visiidiga püüab Erdoğan lüüa kolm kärbest ühe hoobiga: mõista hukka viimased rünnakud, kinnitada oma toetajatele, nimelt sunniitide islamistidele, et ta külastas tegelikult alevi kultuuri. aluse ja lõhestas lõpuks Alevi ühtsuse.
Ja opositsioonilehe Sozju kommentaatori Deniz Zeyreki sõnul on Erdoğani külastus Ankaras asuvasse Alevi templisse kindlasti valimiseelne taktikaline käik.
"Ma ei tea, kas aleevid hindavad seda presidendi sammu kui siirast žesti tema poolt hääletada," kirjutab ta, kuid on selge, et Erdoğan on teadlik, et uue mandaadi võitmiseks peab ta meelitama tema poolel on Atatürki toetajad, keda nad teda tõeliselt armastavad, need, kes kuulutavad end korruptsiooni, seadusetuse vastu ja soovivad nende vastu aktiivset võitlust, aga ka aleviitide hääled. Ja samas on ta teadlik, et kurdide hääli enda poole meelitamata ta ei võida, kui loomulikult õnnestub ületada oma partneri, rahvuslase Devlet Bahceli vastupanu.
Foto: Sushil Nash on Unsplash
