Euroopa Kohus (ECJ) on Euroopa Liidu (EL) kõrgeim kohus. 1952. aastal asutatud Euroopa Kohus vastutab selle eest, et ELi seadusandja vastuvõetud seadused oleksid kooskõlas ELi reguleerivate lepingute ja määrustega. Euroopa Kohus tegutseb ELi õiguse valvurina, lahendades vaidlusi liikmesriikide vahel ning üksikisikute ja nende valitsuste vahel.
Mis on Euroopa Kohus?
Euroopa Kohus (ECJ) on Euroopa Liidu (EL) kõrgeim kohus. Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvad kõik õigusvaidlused, mis hõlmavad liikmesriike ja ELi institutsioone. Ta vastutab ELi õiguse tõlgendamise ja selle eest, et ELi seadusandja vastuvõetud seadused oleksid kooskõlas liitu reguleerivate lepingute ja määrustega. Euroopa Kohtu otsused on siduvad kõikidele liikmesriikidele, mis tähendab, et iga Euroopa Kohtu kohtuasjas vaidlustatud seadus tuleb tühistada või seda muuta, kui leitakse, et see rikub EL õigust.
Kokkuvõtlik Euroopa Kohtu ajalugu.
Euroopa Kohus asutati 1952. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühenduse osana ning sellest sai pärast 1957. aasta Rooma lepingut Euroopa Liidu keskne kohtuinstitutsioon. Kohtu peamine ülesanne on tagada, et kõik ELi institutsioonide vastuvõetud seadused oleksid kooskõlas liidu asutamislepingud, aga ka muud sellega seotud ELi õigusaktid. Lisaks on Euroopa Kohtul pädevus vaadata läbi siseriiklike kohtute otsused, kui need tõstatavad ELi õigust puudutavaid küsimusi.
Euroopa Kohtu struktuur.
Euroopa Kohus koosneb kolmest erinevast osakonnast. Esimene neist on Euroopa Kohus, mis on riikidevahelise kohtusüsteemi kõrgeim üksikkohus, mis vastutab ELi õiguse tõlgendamise ja liikmesriikide või riikide vaheliste vaidluste lahendamise eest. Teise osakonna moodustavad Üldkohus, mis tegeleb tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud asjadega. Lõpuks arutab Avaliku Teenistuse Kohus vaidlusi ELi institutsioonide töötajate üle.
Kuidas antakse kohtuasju Euroopa Kohtusse?
Kohtuasju saab Euroopa Kohtusse esitada erinevate kanalite kaudu. Iga kodanik või juriidiline isik võib esitada kohtusse hagi, väites, et tema õigusi on rikutud EL-i õiguse rikkumise tõttu, samuti kuulub kohtu pädevusse kõik EL-i liikmesriikide või riikide vahelised vaidlused. Samuti on kohtul otsene pädevus liikmesriigi või institutsiooni vastu algatatud rikkumismenetlustega seotud küsimustes. Lõpuks võivad liikmesriikide kohtud suunata kohtule selgituste saamiseks ELi õiguse tõlgendamise küsimused.
Järeldused
Pärast Euroopa Kohtu ajaloo ja struktuuri põhjalikku uurimist võib järeldada, et tegemist on võimsa kohtuga, millel on muljetavaldav kohtuasjade arv. Kasutades otsest jurisdiktsiooni ELi õigusega seotud vaidluste üle ja esitades tõlgendusküsimused kohtusse, on üksikisikud kindlad, et nende õigused on kaitstud. Lisaks tagab Euroopa Kohus oma sujuva organisatsioonilise raamistiku ja paindliku menetlusega, et juhtumeid käsitletakse tõhusalt ja õiglaselt.
