Kriitikud on öelnud, et õigusemõistmine võtab liiga kaua aega ja kurjategijaid ei võeta alati vastutusele ÜRO töötajate seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise korral.
Peasekretäri poolt ametisse nimetatud 2017. Jane Connors, ÜRO esimene ohvrite õiguste kaitsja, kelle ülesandeks on paigaldada ohvrikeskne lähenemine süsteemi enam kui 35 üksusesse.
Ta jagas ÜRO uudised tema kohapealsed jutud "äärmiselt rasketest vestlustest" ohvrite ja nende lastega ning sellest, kuidas ÜRO tegeleb probleemidega alates lapsetoetusest kuni DNA testimiseni.
Austraalia Jane Connors on esimene ohvrite õiguste kaitsja ÜROs.
ÜRO uudised: kuidas hindaksite praeguseks tehtud edusamme?
Jane Connors: Häid edusamme on tehtud inimeste mõistmisel poliitilisest vaatenurgast, et seksuaalse kuritarvitamise ohver ning nende õigused ja väärikus on äärmiselt olulised. Väljakutse seisneb selles, et see reaalsuseks tõlgitakse kohapeal.
Oleme teinud väga häid edusamme seal, kus on ohvrite õiguste kaitsjad kohapeal, Kesk-Aafrika Vabariigis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Haitil ja Lõuna-Sudaanis.
Seksuaalne kuritarvitamine või ärakasutamine põhjustab sageli rasedust ja peaaegu alati jätavad mehed naise maha, kuna neil on mujal teine perekond. Esitatud on rohkem aruandeid ja rohkem on tehtud ohvrite toetamiseks ja eelkõige isaduse lapse elatise nõuete menetlemiseks.
Üks suuri väljakutseid on seksuaalse ärakasutamise mõju alahindamine ja arusaam, et nõusolek on olemas. See, et suudate kasutada oma võimu kellegi ärakasutamiseks ja näiliselt nõusoleku saamiseks, ei tähenda, et nad nõustuvad. Ohvrite ees vastutuse mõistmine peaks olema meie prioriteet. Vastutus ohvri vaatenurgast erineb väga sellest, mida teised arvavad.
ÜRO uudised: kas riigid teevad tõelise edu saavutamiseks piisavalt?
Jane Connors: Meile teadaolevad isadusjuhtumid puudutavad ÜRO rahu- või poliitilistel erimissioonidel töötavaid töötajaid, valdavalt mundris sõjaväelasi või politseid. Ohvrite tuvastamise osas on missioonid palju ees.
Käisin mitmes riigis, et võita usaldust ja kutsuda neid üles kasutama oma häid teenistusi, et panna mehed, kes on saanud lapsi ja on DNA-sobitamise kaudu positiivselt tuvastatud, tegema seda, mida nad peaksid tegema.
Liikmesriikide ja ÜRO ühine kohustus on tagada, et laste õigused oleksid täidetud. Neil on õigus tunda oma isa ja saada temalt toetust. See on ka isa vanemlik vastutus.
ÜRO uudised: Kas projektid toetavad ÜRO ohvrite abifond muuta ohvrite elusid tõeliselt?
Jane Connors: Ma arvan, et see muudab. Praegu on meil projekte Kongo DR-is ja Libeerias, üks on meil olnud Haitil ja peagi Kesk-Aafrika Vabariigis. Peame ennetusega palju rohkem tegelema, kuna ennetamine ja reageerimine on lahutamatult seotud; sa ei saa üht ilma teiseta.
Teil peab olema ohvri element, et panna inimesed mõtlema oma käitumise tagajärgedele. Nad ei ohverda mitte ainult üksikisikut, vaid ka oma kogukonda ja oma perekonda. Kui me räägime väärkohtlemisest, siis üldiselt räägime väga tõsisest seksuaalsest väärkäitumisest alla 18-aastaste lastega.
Tahaksin näha palju rohkem tähelepanu käitumise muutmisele. Millegi vastuvõetamatuks muutmiseks on vaja palju tööd, püsivaid ressursse ja tohutut juhtimist. Pidage meeles, kui sõitsite purjuspäi, ja nüüd peetakse seda sügavalt vastuvõetamatuks. See on pikk-pikk mäng.
ÜRO uudised: kas uurimist viiakse läbi piisavalt kiiresti?
Jane Connors: Rohkem tööd tuleb teha õiguskaitse taustaga uurijatega. Nad vajavad, et nende mõtted muutuksid. Nad peavad teadma, et viivitamine on väga halb, et nad peavad olema viisakad ja kaastundlikud ning nad peavad ohvrit kursis hoidma. Ohvritele teabe andmine ja järelmeetmete võtmine ei ole kuigi hea ja seda tuleb tõesti parandada.
ÜRO uudised: kas on levinud sõnumeid, mida kuulete ohvritelt?
Jane Connors: Need on äärmiselt rasked vestlused. Ma kohtun kõigiga, kes soovivad sellel teemal rääkida. Mäletan ühte riiki, mida mõned aastad tagasi külastasin, kus on palju naisi, kelle lapsed on sündinud seksuaalse kuritarvitamise ja/või ärakasutamise tõttu, ja nad olid väga rahulolematud, ei saanud toetust ega abi; lapsed ei käinud koolis, kuna neil polnud raha tasuda ja nad ei teadnud, mis isadusnõuetega toimub.
Üks neist ütles: "Inimesed nagu sina, me näeme teid kogu aeg. Sa tuled ja räägid meiega, sa lähed, me ei kuule kunagi midagi. Ma ütlesin neile: "Vaata, ma ei ole väga võimas inimene, aga ma teen, mis suudan."
Mul olid asjaomases riigis mõned väga head kolleegid, kes kogusid umbes 40,000 XNUMX dollarit, et need lapsed saaksid kooli minna. See muutis tohutult. Selle aasta lõpus kohtusid nad naistega, kes ütlesid: "Ta tegi vähemalt seda, mida ta ütles, et teeb".
ÜRO uudised: olete kohtunud ohvritega mitmes riigis. Mis on teie sõnum neile?
Jane Connors: Mind hämmastab nende tolerantsus ÜRO suhtes, kannatlikkus ja vastupidavus, samuti avaldavad mulle tohutut muljet need, kes suudavad edasi liikuda. Käimasolevate projektide osas on olnud naisi, kes on saanud äritegevusega edasi liikuda. See on midagi, mida me koos teeme.
Kuidas ÜRO ohvreid aitab ja seksuaaleluga tegeleb kuritarvitamise ja kasutamine selle personali poolt
- Ohvrite õiguste kaitsja büroo: Töötades kõigi ÜRO üksustega, et ohvrid saaksid neile vajalikku abi ja tuge, teeb amet tugivõrgustike loomiseks koostööd ka liikmesriikide ja kodanikuühiskonnaga. Tegevused hõlmavad dirigeerimist riigikülastused ja väljatöötamine, kaardistamine kättesaadavad teenused ohvritele ja toodavad aastaaruanded.
- Ohvriabifond: see asutati 2016. aastal ja tugineb liikmesriikide panustele ja rahalistele vahenditele, mis peetakse kinni vägede või politseiga panustavatelt riikidelt seksuaalse kuritarvitamise või ärakasutamise põhjendatud juhtudel. Projektipõhine fond näeb ette toimetulekutoetus naistele ning seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise tõttu sündinud laste puhul psühholoogilist, hariduslikku ja toitumisalast tuge.
- Vahendid ohvritele: Teave ja juhised on saadaval aadressil kuidas teatada väide koos mitmesuguste teenustega.
- Kogu süsteemi hõlmav koolitusmoodul: Jaanuaris käivitatud 2.5-tunnine moodul kõigile ÜRO töötajatele ja sellega seotud töötajatele annab selge ülevaate ohvrite õigustest, sellest, mida tähendab ohvrikeskne lähenemine, ja nende vastutusest reageerimisel kohe, kui nad saavad teada väitest.
- Tegevjuhtide nõukogu töörühm seksuaalse ahistamise vastu võitlemiseks: 2017. aastal asutatud töörühm pakub tööriistu ja juhiseid, sealhulgas teemal kuidas nõudeid uurida.
- DNA kogumine: Lõuna-Aafrika ja ÜRO vahelise partnerluse kaudu kogutakse DNA igalt sõdurilt enne ÜRO organisatsiooni stabiliseerimismissioonile Kongo Demokraatlikus Vabariigis lähetamist.MONUSCO).
- Süsteemne jälgimine: süüdistuste andmeid jälgitakse ja uuendatakse kord kuus. Käitumine ÜROs välimissioonid on jälgitud alates 2006. aastast.
