Paljud põlisrahvad tunnistavad sügavat austust planeedi ja kõigi eluvormide vastu ning mõistavad, et Maa tervis käib käsikäes inimkonna heaoluga.
Neid teadmisi jagatakse laiemalt põlisrahvaste küsimuste alalise foorumi 2023. aasta istungil (UNPFII), kümnepäevane üritus, mis annab põlisrahvaste kogukondadele sõna ÜROs ning mille istungid on pühendatud majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, kultuurile, keskkonnale, haridusele ning tervisele ja inimõigustele).
Konverentsi eel tegi UN News intervjuu Darío Mejia Montalvo, Kolumbia Kariibi mere piirkonna Zenú kogukonna põliselanik ja põlisrahvaste küsimuste alalise foorumi president.
ÜRO uudised: Mis on põlisrahvaste küsimuste alaline foorum ja miks see on oluline?
Darío Mejia Montalvo: Kõigepealt peame rääkima sellest, mis on ÜRO. ÜRO koosneb liikmesriikidest, millest enamik on alla kahesaja aasta vanad.
Paljud neist kehtestasid oma piirid ja õigussüsteemid rahvastele, kes elasid seal ammu enne riikide moodustamist.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon loodi neid rahvaid – kes on alati arvanud, et neil on õigus säilitada oma eluviis, valitsus, territooriumid ja kultuur – arvesse võtmata.
Alalise foorumi loomine on ÜRO süsteemi suurim rahvaste kogunemine, mille eesmärk on arutada globaalseid probleeme, mis mõjutavad kogu inimkonda, mitte ainult põlisrahvaid. See on nende rahvaste ajalooline saavutus, kes jäeti ÜRO loomisest välja; see võimaldab nende häält kuulda võtta, kuid minna on veel pikk tee.
ÜRO uudised: Miks keskendub foorum sel aastal oma aruteludele planeedi ja inimeste tervisele?
Darío Mejía Montalvo: Covid-19 pandeemia oli inimeste jaoks märkimisväärne murrang, kuid planeedile, elusolenditele, oli see ka kergendus globaalsest reostusest.
ÜRO loodi ainult ühe vaatega – liikmesriikide omaga. Põlisrahvad teevad ettepaneku minna kaugemale teadusest, majandusest ja poliitikast ning mõelda planeedist kui emakesest Maast.
Meie teadmised, mis ulatuvad tuhandete aastate taha, on kehtivad, olulised ja sisaldavad uuenduslikke lahendusi.
ÜRO uudised: Millised diagnoosid on põlisrahvastel planeedi tervisega tegelemiseks?
Darío Mejía Montalvo: Maailmas elab üle 5,000 põlisrahva, kellel igaühel on oma maailmavaade, arusaam hetkeolukordadest ja lahendused.
Minu arvates on põlisrahvastel ühine nende suhe maaga, harmoonia ja tasakaalu aluspõhimõtted, kus õiguste idee ei põhine ainult inimesel, vaid loodusel.
On mitmeid diagnoose, millel võib olla ühiseid elemente ja mis võivad täiendada lääne teaduse diagnoose. Me ei väida, et üht tüüpi teadmised on teistest paremad; peame üksteist tunnustama ja tegema koostööd võrdsetel alustel.
See on põlisrahvaste lähenemine. See ei ole moraalse või intellektuaalse üleoleku, vaid koostöö, dialoogi, mõistmise ja vastastikuse tunnustamise positsioon. Nii saavad põlisrahvad aidata kaasa võitlusele kliimakriisiga.
Barí põlisrahvas saavutab rahu Colombias pärast võitlust sissirühmituses FARC.
ÜRO uudised: Kui põlisrahvaste juhid kaitsevad oma õigusi – eriti need, kes kaitsevad keskkonnaõigusi –, kannatavad nad ahistamise, tapmiste, hirmutamise ja ähvarduste all.
Darío Mejía Montalvo: Need on tõesti holokaustid, paljudele nähtamatud tragöödiad.
Inimkond on veendunud, et loodusvarad on lõputud ja aina odavamad ning Emakese Maa ressursse on peetud kaubaks.
Põlisrahvad on tuhandeid aastaid seisnud vastu põllumajanduse ja kaevanduste piiride laienemisele. Iga päev kaitsevad nad oma territooriume kaevandusettevõtete eest, mis püüavad kaevandada naftat, koolat ja ressursse, mis paljude põlisrahvaste jaoks on planeedi veri.
Paljud inimesed usuvad, et me peame loodusega konkureerima ja domineerima. Soov kontrollida loodusvarasid legaalsete või illegaalsete ettevõtetega või nn roheliste võlakirjade või süsinikuturu kaudu on sisuliselt kolonialismi vorm, mis peab põlisrahvaid alaväärtuslikeks ja võimetuteks ning õigustab järelikult nende ohvriks langemist ja hävitamist.
Paljud riigid ei tunnista ikka veel põlisrahvaste olemasolu ja kui nad neid tunnustavad, on märkimisväärseid raskusi konkreetsete plaanide väljatöötamisel, mis võimaldavad neil jätkata oma maade kaitsmist ja elamist väärikates tingimustes.
Rühm Karamojongi inimesi Ugandas esitab laule, et jagada teadmisi ilma ja loomade tervise kohta.
ÜRO uudised: Mida ootate sellel aastal põlisrahvaste küsimuste alalise foorumi istungilt?
Darío Mejía Montalvo: Vastus on alati sama: saada ära kuulatud võrdsetel alustel ja olla tunnustatud panuse eest, mida saame anda suurtele ülemaailmsetele aruteludele.
Loodame, et liikmesriikides on veidi rohkem tundlikkust ja alandlikkust, et tunnistada, et ühiskondadena ei ole me õigel teel ja et seni pakutud lahendused kriisidele on osutunud ebapiisavaks, kui mitte vastuoluliseks. Ja me ootame veidi rohkem sidusust, et kohustused ja deklaratsioonid muudetaks konkreetseteks tegudeks.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on ülemaailmse arutelu keskpunkt ja see peaks arvestama põlisrahvaste kultuuridega.
