Jäätmete vähendamine või nende väärtuse taastamine toodete eluea pikendamise või ringlussevõtu kaudu on Euroopa jõupingutuste põhiosad ringmajanduse loomisel, mis aitab kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe jätkusuutlikkuse eesmärkidele. Euroopa Keskkonnaagentuuri täna avaldatud hinnangu kohaselt on aga paljudel ELi liikmesriikidel oht, et nad ei täida 2025. aastaks vähemalt üht peamist olmejäätmete ja pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärki. Teisel infotunnil tuuakse esile nende liikmesriikide edukad strateegiad. riigid, mis on saavutanud kõrge ringlussevõtu määra.
. EEA ülevaade ELi jäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamise edusammude hindamisest näitab, et 9 liikmesriiki — Austria, Belgia, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad ja Sloveenia — rajal täita olmejäätmete ja pakendijäätmete ringlussevõtu peamised eesmärgid 2025. aastaks 18 on kadumajäämise ohus üks või mitu neist. Briifing võtab kokku 27 üksikasjalikuma peamised järeldused riikide profiilid.
EEA analüüs annab teada Euroopa Komisjoni varane hoiatus aruanne EL-i riikide tulemuste kohta jäätmekäitluses. Aruande eesmärk on parandada ELi jäätmealaste seaduste rakendamist ja abistama liikmesriigid, kellel on oht eesmärkidest ilma jääda. See identifitseerib peamine irakendamise lüngad ja nende algpõhjused ning soovitused prioriteetsete meetmete jõudluse parandamiseks ja hõlbustada heade tavade vahetamine liikmesriikide vahel.
EEA töö toetab liikmesriikide edusammude jälgimist määruses sätestatud 2025. aasta ringlussevõtu eesmärkide saavutamisel. Jäätmete raamdirektiivi ja Direktiiv pakendite ja pakendijäätmete kohta:
- 55% olmejäätmete ringlussevõtt ja taaskasutamiseks ettevalmistamine;
- 65% kogu pakendijäätmetest taaskasutus;
- ja materjalispetsiifilised pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgid (75% paberile ja kartongile, 70% klaasile, 70% mustmetallidele, 50% alumiiniumile, 50% plastikule ja 25% puidule).
Edutegurid: prügilamaksud või -keelud ja tõhus biojäätmete kogumine
A teine EEA infotund "Majandusinstrumendid ja lahuskogumissüsteemid – peamised strateegiad ringlussevõtu suurendamiseks" annab ülevaade peamistest meetmetest, mida ELi liikmesriigid kasutavad parandada ringlussevõtu määra ja vähendada prügilasse ladestamist.
Infotund näitab, et need liikmesriigid, kus kõrgeimad ringlussevõtu määrad — Saksamaa, Austria, Sloveenia, Madalmaad ja Luksemburg – kõik on rakendanud hästi kavandatud prügilamakse või prügilasse ladestamise keelde, muudavad biojäätmete kogumise paljudele elanikele mugavaks ja kasutavad tõhusalt majanduslikke stiimuleid, et julgustada kodanikke oma jäätmeid sorteerima.
Infotunnis märgitakse ka, et üldiste ringlussevõtu määrade parandamiseks tuleb koguda biojäätmed Eraldi mängib samuti võtmerolli, kuna see moodustab suurima osa (37%) kõigist olmejäätmetest.
EEA analüüs tõstab esile, et ringlussevõtu määrade parandamine nõuab mitme hästi kavandatud ja järjepidevalt rakendatud meetme sidusat kombinatsiooni, nagu prügilamaksud ja mugavad eraldi kogumise süsteemid, millega kaasneb kodanikele hea teave.
