Vastuseks kasvavatele ohtudele meediavabadusele ja tööstuse elujõulisusele võtsid saadikud vastu oma seisukoha ELi meedia läbipaistvust ja sõltumatust tugevdava seaduse kohta.
Oma positsioonil Euroopa meediavabaduse seadus448 poolt-, 102 vastuhäälega ja 75 erapooletuga vastu võetud parlament soovib kohustada liikmesriike tagama meedia paljususe ja kaitsma meedia sõltumatust valitsuse, poliitilise, majandusliku või erasektori sekkumise eest.
Saadikud soovivad keelustada igasuguse sekkumise meediaväljaannete toimetamisotsustesse ja vältida ajakirjanikele välist survet, näiteks sundides neid avaldama oma allikaid, pääsema juurde nende seadmetes olevale krüpteeritud sisule või sihiks neid nuhkvaraga.
Saadikud väidavad, et nuhkvara kasutamine võib olla ainult „viimase abinõuna” iga juhtumi puhul eraldi ja kui sõltumatu õigusasutus annab korralduse uurida tõsist kuritegu, näiteks terrorismi või inimkaubandust, väidavad parlamendiliikmed.
Omandi läbipaistvus
Meedia sõltumatuse hindamiseks soovib parlament kohustada kõiki meediaid, sealhulgas mikroettevõtteid, avaldama teavet oma omandistruktuuri kohta.
Liikmed soovivad ka, et meedia, sealhulgas veebiplatvormid ja otsingumootorid, annaks aru riigi reklaamidest saadud vahenditest ja riigi rahalisest toetusest. See hõlmab rahalisi vahendeid kolmandatest riikidest.
Sätted suurte platvormide meelevaldsete otsuste vastu
Tagamaks, et sisu modereerimise otsused teeksid väga suured veebiplatvormid ei mõjuta negatiivselt meediavabadust, kutsuvad parlamendiliikmed üles looma mehhanismi sisu eemaldamise korralduste haldamiseks. Parlamendiliikmete sõnul peaksid platvormid esmalt töötlema deklaratsioone, et eristada sõltumatut meediat mittesõltumatutest allikatest. Seejärel tuleks meediat teavitada platvormi kavatsusest oma sisu kustutada või piirata ning anda meediale 24-tunnine reageerimisaeg. Kui pärast seda perioodi leiab platvorm endiselt, et meediasisu ei vasta selle tingimustele, võib ta jätkata juhtumi kustutamist, piiramist või suunata juhtumi viivitamata lõpliku otsuse tegemiseks riiklikele reguleerivatele asutustele. Kui aga meediapakkuja leiab, et platvormi otsus ei ole piisavalt põhjendatud ja õõnestab meediavabadust, on tal õigus anda asi kohtuvälisele vaidluste lahendamise organile.
Majanduslik elujõulisus
Parlamendiliikmed ütlevad, et liikmesriigid peavad tagama, et avalik-õiguslikul meedial oleks piisav, jätkusuutlik ja prognoositav rahastamine mitmeaastaste eelarvete kaudu.
Tagamaks, et meediaväljaanded ei muutuks sõltuvaks riiklikust reklaamist, teevad nad ettepaneku kehtestada ühele meediateenuse pakkujale, veebiplatvormile või otsingumootorile eraldatavale avalikule reklaamile 15% selle asutuse poolt konkreetses ELi riigis eraldatud reklaami kogueelarvest. Saadikud soovivad, et meediale avalike vahendite eraldamise kriteeriumid oleksid avalikult kättesaadavad.
ELi sõltumatu meediaorgan
Parlament soovib ka, et Euroopa Meediateenuste Nõukogu – meediavabaduse seadusega loodava ELi uus organ – oleks õiguslikult ja funktsionaalselt komisjonist sõltumatu ning saaks tegutseda komisjonist sõltumatult. Parlamendiliikmed nõuavad ka sõltumatut "ekspertide rühma", mis esindaks meediasektorit ja kodanikuühiskonda, kes nõustaks uut nõukogu.
Auhind
"Me ei tohi silmi kinni pigistada ajakirjandusvabaduse murettekitava olukorra ees kogu maailmas ja Euroopas," ütles raportöör Sabine Verheyen (EPP, DE) ütles enne hääletust. "Meedia pole "ükskõik milline äri. Lisaks majanduslikule mõõtmele aitab see kaasa haridusele, kultuurilisele arengule ja ühiskonna kaasamisele, kaitstes põhiõigusi, nagu sõnavabadus ja juurdepääs teabele. Selle eelnõuga jõuame olulise seadusandliku verstapostini, et kaitsta meie meediamaastiku ja meie ajakirjanike mitmekesisust ja vabadust ning kaitsta meie demokraatiat.
Järgmised sammud
Pärast seda, kui parlament võttis vastu oma seisukoha, toimusid läbirääkimised nõukogugamis leppis oma seisukohas kokku 2023. aasta juunis) seaduse lõpliku vormistamise kohta võib nüüd alata.
Kodanike muredele vastamine
Täna vastu võetud seisukohaga vastab parlament kodanike nõudmistele, mis on esitatud Euroopa Tuleviku konverentsi järeldustes, eelkõige ettepanekus 27 meedia, võltsuudiste, desinformatsiooni, faktide kontrollimise ja küberturvalisuse kohta (lõiked 1,2, XNUMX) ja sisse ettepanek 37 kodanike teavitamise, osalemise ja noorte kohta (lõige 4).
