Maailma vaimse tervise päeva ootuses on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR) täna ühiselt tutvustanud juhendit pealkirjaga "Vaimse tervise, inimõiguste ja seadusandluse juhised ja praktika.” Eesmärk on toetada riike reformides oma seadusi, et kõrvaldada inimõiguste rikkumised ja parandada juurdepääsu kvaliteetsele vaimsele tervisele.
Inimõiguste rikkumised ja sunniviisid psühhiaatrias
Inimõiguste rikkumisi ja sunniviisilisi tavasid tervishoiu valdkonnas jätkub kogu maailmas, mida sageli toetavad kehtivad seadused ja poliitika. Nende hulka kuuluvad haiglaravi ja ebastandardsete elutingimuste kohtlemine, samuti füüsiline, psühholoogiline ja emotsionaalne väärkohtlemine, mis on levinud paljudes vaimse tervise teenustes.
Kuigi mitmed riigid on pärast ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni vastuvõtmist 2006. aastal teinud jõupingutusi oma seaduste, poliitika ja teenuste läbivaatamiseks, on vaid piiratud arv võtnud meetmeid asjakohaste õigusaktide oluliseks muutmiseks. See on vajalik nende kuritarvituste lõpetamiseks ja õiguste edendamiseks vaimse tervise hoolduses.
WHO peadirektor dr Tedros Adhanom Ghebreyesus rõhutab, etVaimne tervis on lahutamatu osa õigusest tervisele. "
Ta väidab ka, et see ajakohastatud juhised võimaldab riikidel teha muudatusi, et pakkuda kvaliteetset vaimset tervishoiuteenust, mis soodustab inimeste paranemist ja austab nende väärikust. See annab tervislike seisundite ja psühhosotsiaalsete puuetega inimestele võimaluse elada oma kogukonnas täisväärtuslikku ja tervislikku elu.
Volker TürkÜRO inimõiguste ülemvolinik rõhutab vaimse tervise teenuste ümberkujundamise tähtsust mitte ainult nende ulatuse, vaid ka põhiväärtuste poolest, tagades, et need on tõeliselt vastavuses iga inimese vajaduste ja väärikusega. Ta märgib, et käesolev väljaanne annab juhiseid selle kohta, kuidas õigustepõhine lähenemisviis võib hõlbustada vajalikku ümberkujundamist tervishoiusüsteemides.
Tõhusa vaimse tervise toetamine kogukondades
Suurem osa valitsuse vaimse tervise kulutustest eraldatakse psühhiaatriahaiglatele, eriti kõrge sissetulekuga riikides, mis moodustavad 43% eelarvest. Siiski näitavad tõendid, et kogukonnapõhised hooldusteenused ei ole vaimse tervise institutsionaalsete mudelitega võrreldes mitte ainult kättesaadavamad, vaid ka kulu- ja tõhusamad.
Juhendis kirjeldatakse samme deinstitutsionaliseerimise protsessi kiirendamiseks ja inimõiguste põhimõtetest lähtuva kogukonnakeskse lähenemise loomiseks vaimsele tervisele. See hõlmab selliste õigusaktide rakendamist, mis asendavad asutused järk-järgult kaasavate kogukonna tugisüsteemide ja tavateenustega, nagu sissetulekutoetus, eluasemetoetus ja eakaaslaste tugivõrgustikud.
Kuritarvitavate tavade lõpetamine
Avaüritusel osalejate ja kõigi juhendis osalenute arvates on ülioluline lõpetada sunnitavad tavad vaimse tervise vallas. Sellised tavad, nagu kinnipidamine ja sundravi, eraldamine ja piirangud, rikuvad üksikisikute õigust teha teadlikke otsuseid oma tervishoiu ja ravivõimaluste kohta.
Enamgi veel, on üha rohkem tõendeid, mis näitavad nende sunniviiside mõju nii füüsilisele kui ka vaimsele heaolule. Need halvendavad olemasolevaid tingimusi ja isoleerida üksikisikud nende tugivõrgustikest.
Juhendis soovitatakse lisada sätted, mis välistavad vaimse tervise teenustes sundi. Selles rõhutatakse teadliku nõusoleku kehtestamise tähtsust kõigi vaimse tervise sekkumiste nurgakivina. Lisaks annab see soovitusi, kuidas käsitleda juhtumeid õigusraamistiku ja poliitika raames ilma sunnimeetmeid kasutamata.
Õigustel põhineva lähenemisviisi omaksvõtt vaimsele tervisele
Tunnistades, et tervise edendamine ulatub kaugemale tervishoiusektorist, on need uued juhised suunatud seadusandjatele ja poliitikakujundajatele, kes on seotud vaimse tervisega seotud seaduste koostamise, muutmise ja rakendamisega. See hõlmab õigusakte, mis käsitlevad selliseid probleeme nagu vaesus, ebavõrdsus ja diskrimineerimine.
Juhend sisaldab ka kontrollnimekirja riikidele, et hinnata, kas nende tervisealased õigusaktid on kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustega seotud kohustustega. Lisaks rõhutab see kogemustega inimestelt ja neid esindavatelt organisatsioonidelt nõu küsimise tähtsust selle protsessi olulise osana. Samuti rõhutab see hariduse ja teadlikkuse tõstmise tähtsust õigustega seotud küsimustes.
Kuigi juhendis pakutakse välja põhimõtete ja sätete kogum, mis võivad olla õigusaktide raamistikuks, tunnistatakse, et riikidel on paindlikkus neid kohandada ja kohandada vastavalt oma konkreetsetele oludele. See hõlmab selliste tegurite arvessevõtmist nagu kontekst, keeled, kultuuriline tundlikkus, õigussüsteemid ja palju muud, järgides samal ajal inimõigusstandardeid.
10. oktoobril ühines Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kogukondadega 2023. aasta ülemaailmse vaimse tervise päeva tähistamisel teemal "Vaimne tervis on kõigi põhiõigus".
Suur ja oluline tänuavalduste nimekiri
Selle juhendi väljatöötamist ja koordineerimist juhtisid Michelle Funk ja Natalie Drew Bold Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vaimse tervise ja ainete kasutamise osakonna Dévora Kesteli üldise järelevalve all koos majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste osakonnaga. ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR). Kirjutamismeeskond Selle väljaande kirjutasid ühiselt WHO ja OHCHR. WHO nimel Alberto Vásquez Encalada (konsultant, Šveits), Michelle Funk (WHO vaimse tervise ja ainete kasutamise osakond) ja Natalie Drew Bold (WHO vaimse tervise ja ainete kasutamise osakond). OHCHRi nimel majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste sektsiooni töötajad. WHO and OHCHR would like to thank the following individuals and organizations for their valuable contributions, feedback and inputs: External contributors and reviewers Natalie Abrokwa (University of Groningen, Kingdom of the Netherlands), Nazish Arman (Shuchona Foundation, Bangladesh), Peter Bartlett (Centre for Mental Health and Human Rights, Institute of Mental Health, Nottingham University/WHO Collaborating Centre on Mental Health, Disability and Human Rights, United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland), Shreya Bhardwaj (Charles University, Czech Republic), Valerie Bichelmeier (Make Mothers Matter, France), Joann Bond (Attorney General’s Chambers and the Ministry of Legal Affairs, Guyana), Mauro Giovanni Carta (University of Cagliari, Italy), Francesca Centola (Mental Health Europe, Belgium), Pyali Chatterjee (ICFAI University, India), Dixon Chibanda, (Friendship Bench and University of Zimbabwe, Zimbabwe), María Soledad Cisternas (former Special Envoy of the United Nations Secretary-General on Disability and Accessibility, Chile), Lee Allison Clark (Native Women’s Association of Canada, Canada), Jarrod Clyne (International Disability Alliance, Switzerland), Ria Mohammed-Davidson (Attorney at Law, Human Rights and Mental Health, Trinidad and Tobago), Maria de Lourdes Beldi de Alcântara (Universidade de São Paulo, Brazil), Eric Diaz Mella (Centro de Reorganimación Regional y Observatorio Social, Chile), Robert Dinerstein (American University Washington College of Law, the United States of America), Zuzana Durajová (Charles University, Czech Republic), Julian Eaton (CBM Global, the United Kingdom), Elisabetta Pascolo Fabrici (Azienda Sanitaria Universitaria Giuliano Isontina (ASUGI)/WHO Collaborating Centre for Research and Training in Mental Health, Italy), Alexandra Finch (Georgetown University, the United States), Leon Garcia (Centro and Hospital das Clínicas, Brazil), Neeraj Gill (Griffith University, Australia), Guilherme Gonçalves Duarte (Permanent Mission of Portugal in Geneva, Ministry of Foreign Affairs, Portugal), Piers Gooding (La Trobe Law School, Australia), Lawrence Gostin (O’Neill Institute for National and Global Health Law at Georgetown University Law Center, Georgetown University/WHO Collaborating Center for National and Global Health Law, the United States), Kristijan Grđan (Association for Psychological Support Croatia, Croatia, and Mental Health Europe, Belgium), Vivian Hemmelder (Mental Health Europe, Belgium), Edgar Hilario (Department of Health, Philippines), Torsten Hjelmar (Citizens Commission on Human Rights Europe, Denmark), Mushegh Hovsepyan (Disability Rights Agenda, Armenia), Dr Irmansyah (The National Research and Innovation Agency, Indonesia), Simon Njuguna Kahonge (Ministry of Health, Kenya), Olga Kalina (Georgian Network of (Ex)Users and Survivors of Psychiatry, Georgia, and the European Network of (Ex)Users and Survivors of Psychiatry (ENUSP), Denmark), Elizabeth Kamundia (Kenya National Commission on Human Rights, Kenya), Sylvester Katontoka (Mental Health Users Network of Zambia, Zambia), Brendan Kelly (Trinity College Dublin, Ireland), Hansuk Kim (Ministry of Health and Welfare, Republic of Korea), Seongsu Kim (Dawon Mental Health Clinic, Republic of Korea), Bernard Kuria (Ministry of Health, Kenya), Karilė Levickaitė (NGO Mental Health Perspectives, Lithuania, and Mental Health Europe, Belgium), Carlos Augusto de Mendonça Lima (World Psychiatric Association Section of Old Age Psychiatry, Switzerland), Laura Marchetti (Mental Health Europe, Belgium), Claudia Marinetti (Mental Health Europe, Belgium), Nemache Mawere (Ingutsheni Central Hospital, Zimbabwe), Felicia Mburu (Article 48 Initiative, Kenya), Roberto Mezzina (International Mental Health Collaborating Network and World Federation for Mental Health, Italy), Kendra Milne (Health Justice, Canada), Angelica Chiketa Mkorongo (Zimbabwe Obsessive Compulsive Disorder Trust, Zimbabwe), Guadalupe Morales Cano (Fundación Mundo Bipolar and European Network of (Ex)Users and Survivors of Psychiatry, Spain), Fabian Musoro (Ministry of Health, Zimbabwe), Macharia Njoroge (Championing for Community Inclusion in Kenya, Kenya), Nasri Omar (Ministry of Health, Kenya), Cheluchi Onyemelukwe-Onuobia (Babcock University, Nigeria), Hazel Othello (Ministry of Health, Trinidad and Tobago), Gemma Parojinog (Commission on Human Rights, Philippines), Soumitra Pathare (Indian Law Society, India), Eduardo Pinto da Silva (Ministry of Foreign Affairs, Portugal), Gerard Quinn (UN Special Rapporteur on the Rights of Persons with Disabilities, Ireland), Carlos Rios-Espinosa (Human Rights Watch, the United States), Gabriele Rocca (World Association for Psychosocial Rehabilitation and WAPR Human Rights Committee, Italy), Jean-Luc Roelandt (Service de recherche et de formation en santé mentale, Etablissement Public de Santé Mentale (EPSM) Lille Métropole/Centre collaborateur de l’OMS pour la Recherche et la Formation en Santé mentale, France), Marta Rondon (Instituto Nacional Materno Perinatal, Peru), Artur Sakunts (Helsinki Citizens’ Assembly – HCA Vanadzor, Armenia), San San Oo (Aung Clinic Mental Health Initiative, Myanmar), Liuska Sanna (Mental Health Europe, Belgium), Josep Maria Solé Chavero (Support-Girona Catalonia, Spain), Slađana Štrkalj Ivezić (University Psychiatric Hospital Vrapče, Croatia), Charlene Sunkel (Global Mental Health Peer Network, South Africa), Kate Swaffer (Dementia Alliance International, Australia), Bliss Christian Takyi (St.
