Brüssel – Euroopa Liidu seadusandjad tegid sel nädalal edusamme tugevamate küberjulgeolekumeetmete kehtestamisel Interneti-ühendusega seadmetele, mida kasutavad miljonid eurooplased iga päev.
Euroopa Parlament ja Euroopa Ülemkogu jõudsid neljapäeva õhtul mitteametlikule kokkuleppele kübervastupidavuse seaduse osas, mille eesmärk on kaitsta digitaaltooteid küberrünnakute eest. Eelnõu nõuaks, et digitaalsete funktsioonidega toodete tootjad tagaksid nende vastupidavuse häkkerite vastu, tagaksid nende turvalisuse läbipaistvuse ja väljastaksid regulaarseid tarkvaravärskendusi.
"Kübervastupidavuse seadus tugevdab ühendatud toodete küberturvalisust, kõrvaldades nii riist- kui ka tarkvara haavatavused, muutes ELi turvalisemaks ja vastupidavamaks kontinendiks," ütles eelnõu üle läbirääkimisi pidav juhtiv parlamendiliige Nicola Danti.
Seadus määraks teatud tootekategooriad nende kriitilisuse ja küberriski alusel. Parlamendi muudatusettepanekute kohaselt lisanduksid loendisse sellised elemendid nagu biomeetrilised lugejad, nutikad koduabilised ja privaatsed turvakaamerad.
Läbirääkijate sõnul tuleks kaetud seadmete jaoks turvapaigad installida automaatselt ilma kasutaja tegevuseta, kui see on tehniliselt teostatav. Euroopa Liidu Küberjulgeolekuagentuuril (ENISA) oleks samuti laiendatud roll liikmesriikide teavitamisel laialt levinud haavatavustest.
Danti ütles, et eelnõu tasakaalustab turvalisust ja innovatsiooni, toetades väikeettevõtteid ja avatud lähtekoodiga arendajaid. "Ainult koos suudame edukalt toime tulla küberjulgeoleku hädaolukorraga, mis meid lähiaastatel ees ootab," hoiatas ta.
Kübervastupidavuse seaduse esialgne tehing vajab endiselt ametlikku heakskiitu. Kuid selle arhitektid loodavad, et tugevamad digitaalsete toodete mandaadid aitavad eurooplastel küberpeavalusid vältida, kuna ühendatud seadmete arv jätkub igapäevaelus.
