Parlament toetas neljapäeval vanemluse tunnustamist kogu ELis, olenemata sellest, kuidas laps eostati, sündis või mis tüüpi perekond neil on.
Parlamendiliikmed toetasid 366 poolt- ja 145 vastuhäält ning 23 erapooletut õigusakti eelnõu tagamaks, et kui EL-i riik kehtestab lapsevanemaks olemise, tunnustavad seda ka ülejäänud liikmesriigid. Eesmärk on tagada, et lastel oleks riikliku õiguse alusel samad õigused seoses hariduse, tervishoiu, hooldusõiguse või pärimisega.
Riiklikes perekonnaseadustes muudatusi ei tehta
Kui rääkida lapsevanemaks olemise kehtestamisest riiklikul tasandil, saavad liikmesriigid otsustada, kas nt. aktsepteerivad asendusemadust, kuid nad peavad tunnustama lapsevanemaks olemist, mille on kehtestanud mõni muu ELi liikmesriik, olenemata lapse eostamise, sündimise või perekonna tüübist. Liikmesriikidel on võimalus vanemlust mitte tunnustada, kui see on ilmselgelt vastuolus nende avaliku korraga, kuigi see on võimalik ainult rangelt määratletud juhtudel. Iga juhtumit tuleb käsitleda eraldi, et vältida diskrimineerimist, nt. samast soost vanemate laste vastu.
Euroopa vanematunnistus
Saadikud toetasid ka Euroopa vanematunnistuse kasutuselevõttu, mille eesmärk on vähendada bürokraatiat ja hõlbustada lapsevanemaks olemise tunnustamist ELis. Kuigi see ei asenda riiklikke dokumente, saab seda kasutada nende asemel ning see on kättesaadav kõigis ELi keeltes ja elektroonilisel kujul.
Auhind
„Ühtegi last ei tohi diskrimineerida perekonna või sünniviisi tõttu. Praegu võivad lapsed teise liikmesriiki sisenedes oma vanematest ilma jääda. See on vastuvõetamatu. Selle hääletusega jõuame lähemale eesmärgile tagada, et kui olete vanem ühes liikmesriigis, olete vanem kõigis liikmesriikides," ütles Euroopa Parlamendi juhtiv liige. Maria-Manuel Leitão-Marques (S&D, PT) pärast täiskogu hääletust.
Järgmised sammud
Pärast parlamendiga konsulteerimist EU valitsused otsustavad nüüd ühehäälselt reeglite lõpliku versiooni üle.
Taust
Kaks miljonit last võivad praegu seista silmitsi olukorraga, kus nende vanemaid ei tunnustata teises liikmesriigis sellistena. Kuigi ELi õigusaktid juba nõuavad vanemluse tunnustamist lapse EL-i õiguste alusel, ei kehti see siseriikliku õiguse alusel lapse õiguste kohta. Parlament nõudis lapsendamiste piiriülene tunnustamine 2017. aastal ja tervitas komisjoni algatust selle 2022. aasta resolutsioon. Komisjoni ettepanek võtta vastu määrus eesmärk on sulgeda olemasolevad lüngad ja tagada, et kõigil lastel oleks igas liikmesriigis samad õigused.
