Anname ülevaate Belgia Euroopa Liidu eesistumise peamistest poliitikavaldkondadest ja vastutusaladest, tuues esile selle fookuse erinevatel teemavaldkondadel nagu laienemine, välisasjad, majandusjuhtimine, ränne, tervishoid, sotsiaalpoliitika, roheline ja digitaalne üleminek, teadusuuringud ja innovatsioon, energeetika, keskkond, haridus ja kultuur.
Belgia Euroopa Liidu eesistujariik
Ülevaade eesistumise päevakavast
Belgia Euroopa Liidu eesistumise ajal seab prioriteediks peamised teemavaldkonnad, nagu laienemine, ühtekuuluvuspoliitika ja järgmise institutsioonilise tsükli ettevalmistamine. Lisaks keskendub see mitmepoolsele koostööle, rahule, julgeolekule ja välispoliitika arengule. Eesistujariigi eesmärk on käsitleda ka majanduse juhtimist, rahalist toetust Ukrainale ning käibemaksulõhet majandus- ja rahandusküsimustes.
Lisaks seab see esikohale rände- ja varjupaigareformi, samuti võitluse organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga justiits- ja siseasjades. Tervishoiusektoris tehakse jõupingutusi, et tugevdada ELi vastupanuvõimet terviseohtudele ja parandada ravimite pakkumist. Eesistujariik rõhutab ka vajadust tugevama sotsiaalse turvavõrgu ning soolise võrdõiguslikkuse järele tööhõive- ja sotsiaalpoliitikas.
Lisaks asetatakse see rõhku rohelisele ja digitaalsele üleminekule, ausale konkurentsile ettevõtete vahel ning tulevikuks valmis poliitikale siseturul ja tööstuses. Päevakava hõlmab ka keskendumist avatud strateegilisele autonoomiale, teadusuuringute väärtustamisele ning kosmosetegevusele teadusuuringute, innovatsiooni ja kosmose valdkonnas. Teine prioriteet on energiajulgeoleku, taskukohasuse ja energiasektori ülemineku kiirendamine.
Lõpuks on eesistujariik võtnud endale kohustuse tegeleda kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja reostusega ning Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamisega keskkonnasektoris.
Peamised poliitikavaldkonnad
Eesistujariik Belgia seab prioriteediks EL-i laienemisega seotud otsused Ukraina, Moldova, Gruusia ja Lääne-Balkani riikide jaoks. Samuti keskendutakse geneetiliselt muundatud põllukultuuride ja toidu eeskirjadele ja kaalutlustele, rõhuasetusega uutele genoomitehnikatele ja rangetele eeskirjadele.
Lisaks on eesistujariigi eesmärk ühtse turu hädaolukorra rahastamisvahendi kaudu kooskõlastada hädaolukordades olulisi kaupu, teenuseid ja töötajaid. Lisaks püütakse standardseid olulisi patente käsitlevate õigusaktide kaudu vähendada õiguslikke võitlusi kasutustasude üle. Net Zero Industry Act on samuti oluline poliitikavaldkond, mille eesmärk on taastada ELi rohelise energia tööstus.
Lisaks mõjutab Euroopa terviseandmete ruum patsiendi esmase ravi ja teadusuuringute jaoks mõeldud terviseandmete jagamise ümberkujundamist. Päevakorras on ka kavandatavad muudatused ELi ravimieeskirjades ja nende mõju ravimitootjatele. Remondiõiguse direktiivi eesmärk on muuta inimeste jaoks katkise elektroonika parandamine lihtsamaks ja odavamaks. Lõpuks töötab eesistujariik kavandatud eesmärkide nimel 5G levitamise plaan ja Gigabit Infrastructure Act, et võimaldada 5G ja fiiberoptiliste võrkude kiiremat ja odavamat kasutuselevõttu Euroopas.
Eesistujariigi Belgia kohustused
Eesistujariik Belgia mängib otsustavat rolli nõukogu ELi õigusaktidega seotud töö edendamisel ja nõukogu esindamisel suhetes teiste ELi institutsioonidega. Ta juhatab nõukogu ja selle ettevalmistavate organite koosolekuid ning korraldab ametlikke ja mitteametlikke koosolekuid. Lisaks presidentuuri teeb tihedat koostööd Euroopa Ülemkogu eesistuja ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga.
Belgia eesistumise tähtsus
Belgia Euroopa Liidu eesistumine on ELi jaoks keerulisel ajal väga oluline. Sellel on ülioluline roll õigusriigi, demokraatia ja ühtsuse ning muude teemavaldkondade kaitsmisel. Eesistuja eesmärk on tugevdada ELi ning teha edusamme sellistes olulistes valdkondades nagu kliimamuutused, majanduskasv ja sotsiaalne ühtekuuluvus.
Järeldus
Eesistujariigi Belgia tegevuskava hõlmab paljusid poliitikavaldkondi ja vastutusalasid, mis on ELi tulevase suuna jaoks üliolulised. Oluline on tunnustada eesistumise mõju ELi seadusandliku ja poliitilise tegevuskava kujundamisel ja sellega kaasa lüüa, julgustades suuremat teadlikkust ja kaasatust [1,2,4].
