Bulgaaria Vabariigi ombudsman Diana Kovacheva avaldas institutsiooni üheteistkümnenda aastaaruande vabadusekaotuslikes kohtades 2023. aastal läbi viidud kontrollide kohta, mille viis läbi riiklik ennetusmehhanism (NPM) – NPM on ombudsmani alluvuses spetsialiseerunud direktoraat, mis jälgib, kontrollib ja hindab isiku õiguste järgimist vanglates, kinnipidamisasutustes, laste meditsiinilis-sotsiaalhoolduskodudes, laste ja isikute peremajutuskeskustes, psühhiaatrias, puuetega, psüühikahäirete ja dementsusega täiskasvanute kodudes , migrantide ja pagulaste keskused jne.
Aruande andmetest selgub, et 2023. aastal viis NPM meeskond loetletud kohtades läbi 50 kontrolli, saatis erinevatele valitsusasutustele kokku 129 soovitust ning jälgis konkreetsete meetmete rakendamist tingimuste parandamiseks majutus-, kinnipidamis- ja ruumides. vangistuse kannatusi.
2023. aasta tähelepanekutes ja järeldustes tuvastatakse jätkuvalt süsteemseid probleeme, mille osas on asutus korduvalt vastutavaid asutusi hoiatanud, kuid vaatamata sellele ei ole tänaseni praktiliselt ühtegi reaalset ja adekvaatset lahendust.
Alarahastamise ja kroonilise personalipuuduse probleemid kvaliteetse arstiabi ja tervishoiu tagamiseks kõigis kontrollitavate asutuste kategooriates on püsivalt lahendamata. Samuti on karistuse kandmise kohtades puudu sotsiaaltegevuse eelarvest – paljudes vanglates on jätkuvalt küsitav sotsiaaltöö ja vangide reintegreerimine;
Raport võtab kokku, et ombudsman on viimase kahe aasta jooksul eriti teravalt seadnud esikohale psüühikahäiretega inimeste õiguste kaitse.
Teadaolevalt viidi aastatel 25-2022 läbi psühhiaatriaasutustes ja sotsiaalhoolekandeasutustes kokku 2023 etteteatamata kontrolli.
„ÜRO piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise vastase konventsiooni ning Euroopa Nõukogu piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsiooni tähenduses – riiklikud psühhiaatriahaiglad (PSH) ) on vabaduse võtmise kohad, kuna osa patsiente on majutatud kohtuotsustega ega saa sealt vabatahtlikult lahkuda. Sel põhjusel jälgib ombudsman kui NPM erilise tähelepanuga piinamise ja muu ebainimliku või alandava kohtlemise vältimist neis kohtades,“ öeldakse aruandes.
Samuti on seal märgitud, et ombudsman kui NPM hoiatas perioodil 2019-2022 korduvalt vastutavaid asutusi krooniliste probleemide esinemisest riiklikes psühhiaatriahaiglates, alandavatest materiaalsetest elutingimustest, valest rahastamismudelist tingitud patsientide kroonilisest alatoitlusest. leiti , arstiabi halb kvaliteet, personali puudumine ja jätkusuutlik poliitika selle ületamiseks, sealhulgas sotsiaalteenuste puudumine, mis aitaks patsiente taasintegreerida PSH-desse.
Sellega seoses nõuab ombudsman mitmete kiireloomuliste meetmete võtmist, et vältida mis tahes võimalikku alandavat kohtlemist või piinamist. Esiteks eristada „piinamist“ iseseisva kuriteona, järgmiseks – tõhusa kontrolli teostamiseks – lähtudes Art. Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse artikli 127 punkti 4 kohaselt teostab prokuratuur regulaarset järelevalvet kriminaal- ja muude sunnimeetmete rakendamise üle kõigis riiklikes psühhiaatriahaiglates, kuna need on vabadusekaotuse kohad.
Samuti soovitab ombudsman ajakohastada tuvastatud psüühikahäiretega patsientidele ajutise kehalise ohjeldusmeetmete kohaldamise korra õiguslikku raamistikku ning koostada sunnimeetmete “immobiliseerimine” ja “isolatsioon” kohaldamise protokoll, milles see peaks olema selgelt välja toodud. märkida, kui kaua ja kui sageli võib patsiente 24-tunnise perioodi jooksul isoleerida ja ohjeldada (seotud), ning täpsustada nende meetmete kohaldamise põhjused.
Samuti nõutakse aruandes tsiviilkontrolli võimaluste laiendamist juriidilise haridusega isiku ja inimõigustega tegeleva valitsusvälise organisatsiooni esindaja kohustusliku kaasamise kaudu ajutiste füüsiliste ohjeldusmeetmete rakendamise järelevalve komisjoni koosseisu, samuti ühtlustada kõigi statsionaarse ravi tervishoiuasutuste rahastamisviisi, olles seotud osutatava tervishoiuteenuse kvaliteediga.
Aruandes kirjeldatakse ka halvimat piinamise juhtumit alates ombudsmani volituste algusest kui NPM-i. Tegemist on 2. oktoobril 2023 riiklikus psühhiaatriahaiglas Lovechis toimunud tulekahjuga, milles hukkus patsient. Lovechi psühhiaatriahaigla isolatsioonipalatis tulekahjus hukkunud noormees, fe mõisteti 9 tunniks isolatsioonipalatisse lamama, millest 6 seoti kinni. Ombudsmani Diana Kovatšova sõnul on see meede piinamine. Ta nõuab, et prokuratuur teostaks uurimise erijärelevalvet. Samuti jälgida kõiki sunnimeetmeid psühhiaatrias, muuta isolatsiooni regulatsiooni. Sealne ombudsmani kontroll tõi esile arvukalt nõrku kohti kvaliteetse psühhiaatrilise abi ja vaimuhaigete kaitse tagamise süsteemis. Näiteks – puudujäägid PSH-des viibivate isikute ajutise füüsilise ohjeldamise meetmete rakendamise õigusraamistikus ja praktikas, tõhusate riigiasutuste kontrollimehhanismide puudumine, samuti ebapiisava rahastamise tõttu kroonilised probleemid osutatava psühhiaatrilise abi kvaliteediga. tegevusest.
Teine NPM-i aruande fookus on seotud laste õiguste puudujääkidega, mis on vastuolus seadusega.
Samuti viitab see sellele, et igas NPM-i aastaaruandes soovitatakse alati sulgeda internaatkoolid ning võtta kasutusele kaasaegsed ja tõhusad meetmed lastekurjategijatega töötamiseks, mis hõlmavad taastavat õiglust ja ennetavat tööd, aga ka kaitsva sotsiaalkaitse loomist. süsteem. teenuste võrgustikuga (integreeritud teenused ning hariduslikud, psühhosotsiaalsed ja kaitsemeetmed ning tugimehhanismid) seadusega vastuolus olevatele lastele.
Sellega seoses kirjeldatakse aruandes, et 2023. aastal viisid NPM-i ja laste õiguste direktoraatide ombudsmani meeskonnad läbi kolm ühiskontrolli internaatkoolides (EBS) ning sotsiaal- ja pedagoogilistes internaatkoolides (SPBS), et hinnata internaatkoolide kättesaadavust või puudumist. kõrgkoolidesse ja kõrgkoolidesse paigutatud laste õigusi käsitleva kolmanda temaatilise aruande edusammud.
«Ombudsmani süsteemse surve tulemusena suleti neli internaatkooli, näiteks Sliveni vallas Dragodanovo külas asuv. Ülejäänud kolmes majutatud laste arv on vähenenud 88 lapseni. Suurem osa lastest on oma elus olukordade ohvrid – vaesus, normaalsete elamistingimuste puudumine, lahus elavad vanemad ja/või välismaale majanduslikel põhjustel väljarändajad Materiaalne baas on halvas seisus, vaatamata teostatavale osalisele remondile ressursside (rahaliste, tehniliste ja inimressursside) kasutamine EBS-ide ja SPBS-ide süsteemis on ebaotstarbekas. Ametivõimude jõupingutused peaksid olema täielikult keskendunud nende asutuste kiirele sulgemisele ja kaitsva sotsiaalsüsteemi loomisele, mis hõlmab teenuste võrgustikku (integreeritud teenused ja hariduslikud, psühhosotsiaalsed ja kaitsemeetmed ning tugimehhanismid) seoses lastega, kes on seadusega vastuolus," lisati aruandes.
Seal meenutatakse, et kolmandas kõrgkooli ja keskkooli paigutatud laste õiguste temaatilises aruandes leiti rida kroonilisi pahe, et kõrgkoolid ja keskkoolid ei vasta rahvusvahelistele standarditele, kuna on nn kasarmu tüüpi hoonetest, kus on ühised magamisruumid, vannitoad, tualetid. Ja neis majutatud lastel pole mitte ainult kvaliteetset haridust ja arstiabi, vaid ka nende sugulased ei saa asutuste kauguse ja rahapuuduse tõttu neid külastada. Lisaks kannavad kasvatusmeetmed kriminaalse repressiooni tunnuseid, st nende kasvatuslik mõju on karistuse või piirangu kehtestamine. Märgiti hilisema perioodilise kohtuliku kontrolli ja neile määratud õppemeetmetega seoses paigutatud lastele õigusabi osutamise puudumist.
Muude probleemide hulgas on mainitud asjaolu, et kehtiv seadusandlus ei võimalda hariduskeskusesse – internaatkooli paigutatud alaealistel pöörduda õigusasutuste poole, et taotleda nende kinnipidamise läbivaatamist. Lisaks sellele ei ole Bulgaaria siseriiklikus õiguses kõnealuse kinnipidamisega seotud perioodilist ja automaatset kontrolli.
Ombudsmani üheteistkümnendas aruandes NPM-na veel aastaks rõhutatakse, et vaja on võtta vastu pikaajaline lasteõiguspoliitika riiklik poliitika ja strateegia. Samuti peaksid ametivõimude jõupingutused olema täielikult suunatud seadusega vastuolus olevate lasteasutuste kiirele sulgemisele ja kaitstud sotsiaalsüsteemi loomisele, mis hõlmab teenuste võrgustikku (integreeritud teenused ja haridus-, psühhosotsiaalsed ja kaitsemeetmed ja tugimehhanismid) seoses nende lastega.
„Soovitus tõhusate seadusandlike meetmete võtmise vajaduse kohta EL-i direktiivi 2016/800/ kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetlustagatiste ülevõtmiseks NPC-sse,” märgib ombudsman ka.
2023. aastal viib NPM laste ja täiskasvanute sotsiaalasutustes läbi kokku 3 plaanilist ja 11 etteteatamata kontrolli.
Jällegi on ombudsmani soovitus kiirendada vanurite hoolekande deinstitutsionaliseerimise protsessi, sest puuetega inimeste pikaajaline viibimine asutustes rikub põhilisi inimõigusi ning kodud ise on määratletavad vabaduse võtmise kohana.
Aruandes tuuakse välja veel üks murettekitav tõsiasi – üle 100 inimese mahutavusega seitsme asutuse olemasolu (üks 228-ga), mis asuvad munitsipaalkeskustest ja haiglatest väga kaugel ning nende eest hoolitsemiseks napib spetsialiste.
“Hetkel on suletud vaid 9 vaimse alaarengu, psüühikahäirete ja dementsusega inimeste kodu. Taas on tuvastatud, et kodud ei vasta puuetega inimestele kvaliteetse sotsiaalteenuse osutamise kriteeriumidele. Suhtumine majutatud inimestesse ja nende seal viibimisse pole mitte ainult halb ja alandav, vaid rikutakse ka nende põhilisi inimõigusi,“ seisis raportis. Nimelt õigus vabale liikumisele ja kontaktidele välismaailmaga; kvaliteetse psühholoogilise ja arstiabi; isikliku ruumi ja kvaliteetsete sanitaar- ja elamistingimuste, samuti õiguse individuaalsele hooldusele.
Ombudsman on taas märkinud ilmset tahte ja visiooni puudumist hooldekoduteenuste kogukonda viimiseks. See-eest on täheldatav vastupidine tendents – materiaalne baas neis asutustes jääb samaks, nad asuvad vallakeskusest suurel kaugusel, sageli ehitatakse sellega kaasnev infrastruktuur minimaalsete vahenditega ümber, et luua kaitstud eluase ja peretüüpi majutuskeskusi. See toob kaasa praktika, et uued teenused asuvad reaalselt samas majas või vastava elamisteenuse hoovis.
Aruandes juhitakse tähelepanu asjaolule, et 2023. aastal jätkub justiitsministeeriumi karistuse kandmise kohtade kontrollimise suure mahu trend.
„2022. aasta oktoobri lõpus avaldati piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee kaheksanda Bulgaaria visiidi aruanne. Komitee toob päevakajaliste ja olulistena välja vangidevahelise vägivallaga seotud probleemid, ebarahuldavad tingimused vanglates ja kinnipidamiskeskustes riigis, lutikate ja prussakate massiline levik, samuti puudustkannatavate inimeste jaoks sisuka ja konstruktiivse tegevuse puudumine. nende vabadusest. Eeltoodud järeldusi kinnitavad ka ombudsmani poolt 2023. aastal NPM-ina läbi viidud kontrollid, mis näitavad selgelt jätkuvat vajadust reformida karistuspoliitikat karistussüsteemis,“ seisis raportis.
Rõhutatakse, et üldine kriitiline leid selles sektoris on jätkuvalt tõhusa lahenduse puudumine mitmele põhiprobleemile, milleks on – süsteemsed puudujäägid vangide arstiabis; jätkuv puudujääk amortiseerunud voodipesuvarudega; lahendamata probleemid prussakate, lutikate ja muude kahjurite esinemisega vabadusekaotuslikes kohtades jne.
Teise rõhuasetusega raportis on Siseministeeriumi majutusasutustes kinnipeetavate isikute õiguste kaitse. 2023. aastal hõlmas kontrollkäike kokku 2,509 sellist isikut.
Kontrolliti 2022. aastal alaealiste ja rahvusvahelist kaitset taotlevate või saamata jäänud isikute õigustega seotud soovituste täitmist.
2023. aastal viis ombudsman läbi Siseministeeriumi süsteemis kontrolli neljas kinnipeetavate majutamise ruumis. Seal leiti, et materiaalsed elamistingimused on jätkuvalt kehvad, päevavalgust on vähe ja materiaalne baas on amortiseerunud.
NPM-i ülesannetes viib ombudsman 2023. aastal läbi kontrolle siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates välismaalaste ajutise majutamise keskustes ja Pagulasameti (SRA) alluvuses olevates pagulaste majutamise keskustes. Ministrite nõukogu. Iga kontrolli põhirõhk on saatjata alaealiste elutingimuste ja pakutava toetuse vormide hindamisel.
Kontrollimisel leiti, et 2023. aastal esitasid SRA statistika kohaselt saatjata alaealised rahvusvahelise kaitse taotlusi 5,702. Neist 3,843 on saatjata lapsed ja 1,416 alaealised. 2023 Sotsiaalkeskustesse majutatakse 49 saatjata last.
"Murelikuks teeb ka see, et liiga sageli kaovad SRA Ministrite Nõukogu alluvuses olevatest avatud tüüpi majutuskeskustest saatjata lapsed nädala või paari jooksul, jätkates organiseeritud ja kulukaid illegaalseid pagulaskanaleid pidi Lääne-Euroopasse," rõhutas ombudsman. aasta aruanne.
Ta juhib tähelepanu asjaolule, et ka 2023. aastal leiti kontrollides üha rohkem saatjata alaealisi püsivalt lahendamata põhiprobleemide tingimustes. Näiteks – ombudsmani 2022. aasta soovitust ei ole rakendatud ning Registreerimis- ja vastuvõtukeskuses – ei ole Harmanlis jätkuvalt turvatsooni saatjata alaealistele ja rahvusvahelist kaitset taotlevatele alaealistele. Saatjata alaealiste kaitse- ja integratsioonipoliitika süstemaatilise poliitika kehtestamise soovituse asjakohasus jätkub. Ombudsman juhib tähelepanu, et vaja on hinnata võimalikke meetmeid, et tagada kaitse ja toetamine saatjata alaealistele, kes on saanud staatuse kogukonda lõimumise teel ja kui nad ei soovi paigutada sotsiaalhoolekandesüsteemi.
2023. aastal jälgis ombudsman päritoluriiki, transiidiriiki või kolmandasse riiki tagasisaatmise ja väljasaatmise puhul 33 sundhaldusmeetme rakendamist.
Järelevalvemeeskonnad leidsid välismaalaste isikutoimikute kontrollimisel süsteemseid probleeme – dokumentatsiooni alatäielikkuse praktika jätkumist, eriti seoses haldussunni kohaldamise korralduste edasikaebamisega; puuduvad tõendid selle kohta, et välisriigi kodanikud on teadlikud neile haldussunni kohaldamise korralduste sisust, samuti nende õigusest see haldusmenetluse seadustiku kohaselt edasi kaevata; tõendite puudumine selle kohta, et välismaalaste ajutiseks majutamiseks mõeldud erikodudes majutatud välisriigi kodanikud on teadlikud oma õigusest saada õigusabi ja et nad on kohtunud advokaatidega, kes on neid konsulteerinud ja teavitanud neid nende õigustest ja juriidilistest võimalustest jne.
Foto: Diana Kovacheva / Ombudsmani pressikeskus
