Noorte juhitud kiirabiruumid säravad sõjast räsitud Sudaanis lootusekiiri

Vabatahtlike meditsiinitöötajate, inseneride ja muude hädaabiekspertide meeskonnad üle kogu riigi tegelevad tsiviilvajadustega praegune vägivald ja ebakindlus, mis tuleneb 2023. aasta aprillis toimunud kokkupõrgetest rivaalitsevate sõjaliste jõududega.

Siiani on ERR-id jõudnud enam kui nelja miljoni tsiviilelanikuni, nihutades bürokraatiat ja leides uuenduslikke lahendusi.

ÜRO uudised kohtus kolme noore vabatahtlikuga, kes külastasid ÜRO peakorterit New Yorgis, et osaleda kohtumistel humanitaarvaldkonna ametnike ja osalejatega.

Eesmärk on lihtne: jõuda nendeni, keda ähvardab surmaoht, nälg, haigused ning raskused joogivee, elektri ja sideteenuste hankimisega.

Vajadused on suured

Vajadused on suured, ütlesid nad. Käimasolev konflikt on toonud kaasa humanitaarabiagentuuride lahkumise, riigiasutuste kokkuvarisemise ja põhiteenuste katkemise paljudes riigi osades tsiviilohvrite arvu ja ulatusliku ümberasustamise tõttu.

Rohkem kui 7.4 miljonit inimest on olnud sunnitud Sudaanis ja väljaspool Sudaanis turvalisust otsides oma kodudest lahkuma. 

Osariikides üle kogu riigi tegutsevad ERR-id toimivad nagu "kohalik hädaolukordade valitsus".

Noorte juhitud hädaabiruumid laienesid pärast sõja puhkemist Sudaanis, et täita rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide lahkumisega tekkinud vaakum.

"Vakumi täitmine"

Pärast sõja puhkemist asutas Hanin Ahmed, noor Sudaani aktivist, kes on magistrikraadiga sooküsimustes ning on spetsialiseerunud rahu ja konfliktide teemadele, koos ühe oma kolleegiga Omdurmani piirkonda kiirabi.

Ta ja ta kolleegid külastasid ÜRO peakorterit, et muu hulgas valgustada Sudaani küsimust, mis tema sõnul ei pälvinud olukorra katastroofilisele halvenemisele vaatamata piisavalt tähelepanu.

"Meid ühendab humanitaartöö ja tunne reageerida sõja tagajärgedele ja aidata inimesi," ütles ta. ÜRO uudised.

Hädaabiruumid aitavad täita osa vaakumist, mis rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide lahkumisel maha jäi, selgitas pr Ahmed.

Ta ütles, et igas algatuses osalevad kogukonnas intensiivselt igasuguse poliitilise orientatsiooniga noored, rõhutades mõningaid nende edulugusid alates seksuaalvägivalla ohvrite abistamisest kuni turvalisuse tagamise võimaluste pakkumiseni.

"Meie noortevõrgustike ja isiklike suhete kaudu suutsime avada turvalised koridorid kodanike evakueerimiseks rünnaku all olevatest linnaosadest ja toimetamiseks varjupaikadesse," ütles Ahmed. 

"Oleme selle üle uhked."

"Kuid me seisame silmitsi vargusega ja oleme paljastatud," ütles ta. "Noored võetakse sihikule, arreteeritakse ja tapetakse, kui nad töötavad väga rasketes tingimustes."

Lihtne praktiline struktuur "bürokraatiast eemal"

Algatus hakkas kasutama suuri noortevõrgustikke, mis loodi 2018. aasta detsembrirevolutsiooni järel, vastuseks Covid-19 pandeemia, ütles Muhammad Al-Ebaid, Hartumi osariigi aruandluskomitee juht.

Noorte juhitud kiirreageerijad aitavad kogukondi sõjaga silmitsi seistes.

Jõupingutused laienesid pärast sõja puhkemist aprillis.

"Püüdsime leida lihtsa ja praktilise struktuuri, et täita ülesandeid, eemal bürokraatiast," ütles ta. "Siiani oleme suutnud pakkuda toitu, elektrit, vett ja kaitseteenuseid ligi neljale miljonile inimesele Darfuris ja Hartumis."

Kui on vajadus, siis ERR-id tegutsevad. Ebastabiilsete elektriteenustega tegelevad hooldustöid teostavad vabatahtlikud.

Al-Ebaid ütles, et vägivalla leviku taustal on hädaabiruumid siiani suutnud evakueerida umbes 12,000 800 inimest, sealhulgas enam kui XNUMX Omdurmanis asuvast Al-Fitaihabi piirkonnast.

Lapsed ja naised seisavad järjekorda, et koguda puhast ja ohutut vett Zalingei linnas Darfuri keskosas.

"Erakorraline kohalik omavalitsus"

Darfuri hädaabiteenistuste koordinaator AbuZar Othman ütles, et need algatused kujutavad endast "kohalikku hädaabivalitsust", mis püüab osutada pidevaid humanitaarteenuseid, mida juhivad Sudaani mehed ja naised, "et luua solidaarsus, mis säilitab meie sotsiaalse struktuuri ja väärikuse ning katab meie vajadused".

Hanin Ahmed (vasakul) ja Muhammad Al-Ebaid töötavad Sudaanis hädaabiruumides.

Viidates tohututele kannatustele, mida Darfuri inimesed on kogenud relvakonfliktide tõttu alates 2003. aastast praeguse sõja ajal, ütles ta, et tsiviilisikute vastu suunatud rikkumisi „on hakatud kirjeldama genotsiidi ja etnilise puhastuse kuritegudena, jättes endast maha äärmiselt keerulise humanitaarabi, majanduslik ja sotsiaalne tegelikkus”.

Ajal, mil sõda laieneb koos põimunud väljakutsetega, on tema sõnul hädaabiruumide loomine neljas osariigis otsustav samm kodanike vajadustele vajaliku toetuse ja kiire reageerimise suunas.

Alates relvade levikust kuni etniliste pingeteni, ütles hr Othman, et väljakutsed on laiaulatuslikud, sealhulgas käimasolevate põllumajandus- ja karjatamissektori kriiside, sidevõrkude katkestuste ja tervishoiuteenuste puudumisega tegelemine.

Uuenduslike lahenduste leidmine

ÜRO peakorteris kutsusid kolm vabatahtlikku rahvusvahelist üldsust tunnustama hädaabitubasid kui humanitaarvaldkonnas tegutsejaid ja pakkuma neile tuge.

"Püüame kohaneda kõigi olemasolevate väljakutsetega ja leida neile uuenduslikke lahendusi, kuid vajame siiski arengut ja tugevat süsteemi, mis sobiks kõigi nende väljakutsetega," sõnas Ahmed.

"Meie kiirabis ei suuda katta kõiki konfliktipiirkondade vajadusi, seetõttu palume rahvusvahelisel üldsusel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel Sudaani probleemile valgust heita ning avaldada survet relvade heli vaigistamiseks, tsiviilelanike kaitsmiseks ja abistamiseks rohkem toetamiseks. need, keda sõda mõjutab."