EL soovib suurendada toidusüsteemi vastupanuvõimet ja vähendada vajadust pestitsiidide järele uute sordiaretustehnikate eeskirjadega.
Sordiaretus on iidne tava, mida kasutatakse uute taimesortide loomiseks olemasolevatest sortidest, et saada selliseid omadusi nagu suurem saagikus, parem toitumine või parem vastupidavus haigustele.
Tänapäeval saab tänu biotehnoloogia edusammudele uusi taimesorte nende geneetilist struktuuri muutes kiiremini ja täpsemalt välja töötada.
aasta EU, kuuluvad praegu kõik geneetiliselt muundatud organismid (GMO-d). GMO seadusandlus 2001. aastast. Sordiaretustehnikad on aga viimase kahe aastakümne jooksul kõvasti edasi arenenud. Uued genoomitehnikad (NGT-d) võimaldavad sihipärasemaid, täpsemaid ja kiiremaid tulemusi kui traditsioonilisemad meetodid.
Mis on uued genoomitehnikad?
Uued genoomitehnikad on taimede aretamise viisid DNA spetsiifiliste muudatuste sisseviimisega.
Paljudel juhtudel ei nõua need meetodid võõra geneetilise materjali kasutamist liikidelt, mis ei saa looduslikult ristuda. See tähendab, et sarnaseid tulemusi on võimalik saavutada traditsiooniliste meetoditega, näiteks hübridiseerimisega, kuid protsess võtaks palju kauem aega.
NGT-d võivad aidata välja töötada uusi taimi, mis on põua või muude äärmuslike kliimatingimuste suhtes vastupidavamad või vajavad vähem väetisi või pestitsiide.
GMOd ELis
GMO-d on organismid, mille geene on muudetud viisil, mida aretuse käigus, sageli mõne teise liigi genoomi kasutades, looduslikult esineda ei saa.
Enne mis tahes GMO-toote ELi turule toomist peab see läbima väga kõrgetasemeline ohutuskontroll. Samuti kehtivad ranged reeglid nende loa andmise, riskihindamise, märgistamise ja jälgitavuse kohta.
ELi uued eeskirjad
2023. aasta juulis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku a uus määrus teatavate uute genoomitehnikate abil toodetud taimede kohta. Ettepanek võimaldaks lihtsamat luba anda neile maagaasi gaasiga elektrijaamadele, mida peetakse samaväärseteks tavaliste elektrijaamadega. Nende NGT taimede saamiseks ei kasutata võõrast geneetilist materjali liikidest, mis ei ole suutelised looduslikult ristama.
Teised NGT tehased peaksid siiski järgima rangemaid nõudeid, mis on sarnased praeguste GMO-eeskirjadega.
NGT taimed jääksid mahepõllumajanduslikus tootmises keelatud ja nende seemned peaksid olema selgelt märgistatud, et põllumehed teaksid, mida nad kasvatavad.
Parlamendi seisukoht
Parlament võttis vastu oma seisukoha komisjoni ettepaneku kohta 7. veebruaril 2024. Parlamendiliikmed toetasid uusi eeskirju ja leppisid kokku, et looduslikult esinevate sortidega võrreldavad NGT-taimed tuleks vabastada GMO-seaduste rangetest nõuetest.
Saadikud soovivad aga tagada läbipaistvuse, jätkates kohustuslikku märgistamist kõikidele maagaasi gaasiga elektrijaamadele.
Et vältida õiguslikku ebakindlust ja tagada, et põllumehed ei muutuks liiga sõltuvaks suurtest seemneettevõtetest, soovivad parlamendiliikmed keelustada kõik NGT-tehaste patendid.
Parlament on nüüd valmis alustama ELi valitsustega läbirääkimisi uue seaduse üle.
