Meedia andmetel hukkus veebruari lõpus ühel päeval kahes külas sõjaväelaste poolt väidetavalt korraldatud rünnakutes üle 220 tsiviilisiku, sealhulgas 56 last.
Veelgi enam, vähemalt kahe rahvusvahelise meediaväljaande – BBC ja Ameerika Hääl – tegevus on viimastel päevadel pärast surmaga lõppenud rünnakutest teatamist ajutiselt peatatud.
ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja Marta Hurtado kutsus üles viivitamatult lõpetama meediavabaduse ja kodanikuruumi piirangud.
„Sõnavabadus, sealhulgas õigus juurdepääsule teabele, on ülioluline igas ühiskonnas ja veelgi enam Burkina Faso ülemineku kontekstis,” ütles ta a avaldus.
Burkina Faso on olnud sõjaväe võimu all alates 2022. aasta algusest, keset äärmussõdalaste mässu, mis vallandas rea riigipöördeid ja vastupöördeid.
Kapten Ibrahim Traoré nimetati 2022. aasta septembris ajutiseks presidendiks ning üleminekuvalitsus on jätkanud võitlust mässuliste vastu ja teatanud ka vastupöördekatsetest.
Süüdistusi ei saa kontrollida
Pr Hurtado lisas, et kuigi OHCHR ei ole juurdepääsu puudumise tõttu suutnud sõltumatult kontrollida teateid väidetava veresauna kohta, on ülioluline, et süüdistused selliste tõsiste rikkumiste ja erinevate osapoolte kuritarvituste kohta tuuakse päevavalgele ja et üleminekuasutused viivitamatult läbi viima põhjalikud, erapooletud ja tõhusad uurimised.
„Süüdlased tuleb vastutusele võtta ning austada tuleb ohvrite õigusi tõele, õiglusele ja hüvitistele. Karistamatuse vastu võitlemine ja vastutuse taotlemine on ülimalt tähtis tagada inimeste usaldus õigusriigi ja sotsiaalse sidususe vastu,“ rõhutas ta.
Mitmekülgsed väljakutsed
Volker Türk, ÜRO inimõiguste ülemvolinik külastas riiki märtsi lõpus, kus ta tõi esile mitmetahulised väljakutsed, millega Burkinabè on silmitsi seisnud pärast demokraatlikult valitud valitsuse kukutamist 2022. aasta jaanuaris.
Kokku vajab humanitaarabi ligikaudu 6.3 miljonit 20 miljonilisest elanikkonnast ning 2023. aastal oli OHCHR dokumenteerinud 1,335 rahvusvaheliste inimõiguste ja humanitaarseaduste rikkumist ja rikkumist, milles osales vähemalt 3,800 tsiviilohvrit.
"Suurema osa tsiviilisikute vastu suunatud rikkumiste eest vastutasid relvastatud rühmitused intsidentides, milles osales üle 86 protsendi ohvritest," ütles Türk. ütles, rõhutades, et "tsiviilelanike kaitse on esmatähtis. Selline tahtmatu vägivald tuleb lõpetada ja kurjategijad vastutusele võtta.
