Teisipäeval kinnitatud uued reeglid olid esialgu kokku lepitud Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide läbirääkijate vahel veebruaris.
Keskenduge investeeringutele
Parlamendiliikmed tugevdasid oluliselt eeskirju, et kaitsta valitsuse investeerimisvõimet. Komisjonil on nüüd keerulisem kehtestada liikmesriigi suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, kui olulised investeeringud on käimas, ja kõik ELi rahastatavate programmide kaasrahastamise riiklikud kulutused jäetakse valitsuse kulude arvestusest välja, luues rohkem stiimuleid. investeerima.
Reeglite usaldusväärsuse tagamine – puudujäägi ja võla vähendamise mehhanismid
Ülemäärase võlaga riigid peavad seda vähendama keskmiselt 1% aastas, kui nende võlg on üle 90% SKTst, ja keskmiselt 0.5% aastas, kui see jääb 60–90% vahele. Kui riigi puudujääk on üle 3% SKTst, tuleks seda kasvuperioodidel vähendada, et jõuda 1.5%ni ja luua kulupuhver raskete majandustingimuste jaoks.
Rohkem hingamisruumi
Uued reeglid sisaldavad erinevaid sätteid, mis võimaldavad rohkem hingamisruumi. Eelkõige annavad nad riikliku kava eesmärkide saavutamiseks kolm lisa-aastat tavapärasest neljast aastast. Parlamendiliikmed kinnitasid, et seda lisaaega saab anda mis tahes põhjusel, mida nõukogu vajalikuks peab, mitte ainult siis, kui konkreetsed kriteeriumid on täidetud, nagu algselt pakuti.
Dialoogi ja omavastutuse parandamine
Parlamendiliikmete taotlusel võivad ülemäärase eelarvepuudujäägi või võlaga riigid taotleda komisjoniga aruteluprotsessi, enne kui komisjon annab suuniseid kulutee kohta. See annaks valitsusele rohkem võimalusi oma seisukohtade avaldamiseks, eriti protsessi selles otsustavas punktis. . Liikmesriik võib nõuda muudetud riikliku kava esitamist, kui selle elluviimist takistavad objektiivsed asjaolud, näiteks valitsuse vahetus.
Parlamendiliikmed tugevdasid märkimisväärselt riiklike sõltumatute eelarveinstitutsioonide rolli, mille ülesandeks on kontrollida oma valitsuse eelarvete ja eelarveprognooside sobivust, eesmärgiga, et see suurem roll aitaks suurendada riiklike plaanide osalust.
Kaasraportööride tsitaadid
Markus Ferber (EPP, DE) ütles: „See reform on uus algus ja naasmine eelarvevastutuse juurde. Uus raamistik on lihtsam, prognoositavam ja pragmaatilisem. Uued eeskirjad saavad aga edukad olla ainult siis, kui komisjon neid nõuetekohaselt rakendab.
Margarida Marques (S&D, PT) ütles: „Need reeglid annavad liikmesriikidele rohkem ruumi investeeringuteks, paindlikkuse oma kohanduste sujuvamaks muutmiseks ja esimest korda tagavad „tõelise” sotsiaalse mõõtme. Kaasrahastamise vabastamine kulureeglist võimaldab ELis uut ja uuenduslikku poliitikakujundamist. Nüüd vajame ettevõttes püsivat investeerimisvahendit Euroopa tasandil, et neid reegleid täiendada.
Tekstid võeti vastu järgmiselt:
Määrus, millega luuakse stabiilsuse ja kasvu pakti uus ennetav osa: 367 poolthäält, 161 vastuhäält, 69 erapooletut;
Määrus, millega muudetakse stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa: 368 poolthäält, 166 vastuhäält, 64 erapooletut ja
Direktiiv, millega muudetakse eelarveraamistikule esitatavaid nõudeid
Liikmesriigid: 359 poolthäält, 166 vastuhäält, 61 erapooletut.
Järgmised sammud
Nõukogu peab nüüd andma eeskirjadele ametliku heakskiidu. Pärast vastuvõtmist jõustuvad need ELi Teatajas avaldamise päeval. Liikmesriigid peavad oma esimesed riiklikud kavad esitama 20. septembriks 2024.
Taust – kuidas uued reeglid hakkavad toimima
Kõik riigid esitavad keskpika perioodi plaanid, milles kirjeldatakse nende kulueesmärke ning investeeringute ja reformide elluviimist. Kõrge eelarvepuudujäägi või võlatasemega liikmesriigid saavad kulueesmärkide kohta plaanieelseid juhiseid. Jätkusuutlike kulutuste tagamiseks on ülemäärase võla või eelarvepuudujäägiga riikide jaoks kehtestatud arvulised võrdlusalused. Eeskirjad lisavad ka uue fookuse, nimelt riiklike investeeringute soodustamisele prioriteetsetesse valdkondadesse. Lõpuks kohandatakse süsteem iga riigi jaoks rohkem üksikjuhtumipõhiselt selle asemel, et kohaldada kõigile sobivat lähenemisviisi, ja see arvestab paremini sotsiaalseid probleeme.
