Parlament võttis kolmapäeval vastu oma seisukoha komisjoni ettepanek Muldade seire seadusele, mis on esimene muldade tervist käsitleva ELi õigusakt, 336 poolt- ja 242 poolt- ja 33 erapooletuks jäi.
Parlamendiliikmed toetavad üldist eesmärki saavutada 2050. aastaks terved mullad kooskõlas Euroopa Parlamendiga ELi nullreostuse ambitsioon ning vajadus mulla tervise ühtlustatud määratluse ning tervikliku ja sidusa seireraamistiku järele, et edendada mulla säästvat majandamist ja saastunud alade tervendamist.
Uus seadus kohustab EU esmalt jälgima ja seejärel hindama kõigi nende territooriumil olevate muldade tervist. Riiklikud ametiasutused võivad riiklikul tasandil kohaldada mullakirjeldusi, mis kõige paremini illustreerivad iga mullatüübi mullaomadusi.
Parlamendiliikmed pakuvad mulla tervise hindamiseks välja viieastmelise klassifikatsiooni (kõrge, hea, mõõdukas ökoloogiline seisund, degradeerunud ja kriitiliselt halvenenud mullad). Tervislikuks peetakse kas hea või kõrge ökoloogilise seisundiga muldasid.
Saastunud mullad
Komisjoni andmetel on ELis hinnanguliselt 2.8 miljonit potentsiaalselt saastunud ala. Parlamendiliikmed toetavad nõuet koostada avalik nimekiri sellistest paikadest kõigis ELi riikides hiljemalt neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
ELi riigid peavad ka uurima, hindama ja puhastama saastunud alasid, et käsitleda pinnase saastumisest tulenevaid lubamatuid riske inimeste tervisele ja keskkonnale. Kulud peavad tasuma saastaja vastavalt põhimõttele, et saastaja maksab.
Auhind
Pärast hääletust, raportöör Martin HOJSÍK (Renew, SK) ütles: „Oleme lõpuks lähedal ühise Euroopa raamistiku saavutamisele, et kaitsta meie muldasid degradeerumise eest. Ilma terve pinnaseta pole sellel planeedil elu. Sellest taastumatust ressursist sõltuvad põllumeeste elatusvahendid ja toit meie toidulaual. Seetõttu on meie kohustus võtta vastu esimene kogu ELi hõlmav õigusakt mulla tervise jälgimiseks ja parandamiseks.
Järgmised sammud
Parlament on nüüdseks oma esimese lugemise seisukoha vastu võtnud. Selle toimikuga tegeleb uus parlament pärast 6.–9. juunil toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.
Taust
Umbes 60–70% Euroopa muldadest on hinnanguliselt ebatervislikus seisukorras selliste probleemide tõttu nagu linnade laienemine, madal maa ringlussevõtu määr, põllumajanduse intensiivistamine ja kliimamuutused. Degradeerunud mullad on kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse kriiside peamised tõukejõud ning vähendavad peamiste ökosüsteemiteenuste osutamist, mis läheb ELile maksma vähemalt 50 miljardit eurot aastas, komisjoni sõnul.
Need õigusaktid vastavad kodanike ootustele kaitsta ja taastada bioloogilist mitmekesisust, maastikku ja ookeane ning kõrvaldada reostus, nagu on väljendatud ettepanekutes 2(1), 2(3) ja 2(5). Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi järeldused.
