"Nendel rasketel aegadel – kus rahu on tõsises ohus ning dialoogi ja diplomaatiat on hädasti vaja – olgem eeskujuks konstruktiivsest dialoogist, et täita oma kohustusi põlisrahvaste ees," ütles Dennis Francis maailma liidritele ja suursaadikutele kindralis kohtumisel. Assamblee.
Liikmesriigid kogunesid 10th aastapäeva Põlisrahvaste maailmakonverents, kus riigid kinnitasid taas oma pühendumust põlisrahvaste õiguste edendamisele ja kaitsmisele.
Lõppdokumendis väljendati toetust maamärgi elluviimisele ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon2007. aastal vastu võetud, mis nägi ette nende õiguste tunnustamise, kaitse ja edendamise miinimumstandardid.
Vaesus, ebavõrdsus ja väärkohtlemine
Hr Francis mõtiskles ÜRO saavutuste üle sel perioodil, näiteks 2030 tegevuskava Säästva Arengu, mis lubab kedagi maha jätta ja põlisrahvaste keelte rahvusvaheline kümnend (2022–2032),mille eesmärk on nii neid keeli säilitada kui ka põlisrahvaste kultuure, traditsioone, tarkust ja teadmisi kaitsta.
"Neile edusammudele vaatamata, Põlisrahvad elavad endiselt tõenäolisemalt äärmises vaesuses – kannatavad veelgi tõenäolisemalt kliimamuutuste kahjulike mõjude all ning suurema tõenäosusega seisavad silmitsi võõrandamise ja väljatõstmisega esivanemate maadelt, samuti ebavõrdne juurdepääs tervishoiule ja haridusele võrreldes teiste rühmadega,“ ütles ta.
Lisaks Põlisrahvaste naised kogevad endiselt kolm korda tõenäolisemalt seksuaalset vägivalda eluajal võrreldes mittepõlisrahvaste kolleegidega.
„Peame intensiivistama oma tegevust, et muuta ÜRO 2007. aasta deklaratsioon oluliseks tähendusrikast muutust kohapeal," ta ütles.
Tagada sisemised õigused
ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna juht Li Jinhua märkis, et tõhusa osalemise puudumine Põlisrahvaste poolt arenguprotsessides on see jätkuvalt peamiseks takistuseks jõupingutuste edendamisel riiklikul tasandil.
Mõned valitsused on aga ÜRO abiga võtnud vastu riiklikud tegevuskavad ja muud meetmed, et toetada põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni tõhusat rakendamist.
Ta kutsus riike üles kehtestama konkreetseid meetmeid, et tunnustada ja tagada põlisrahvaste olemuslikud kollektiivsed õigused, sealhulgas enesemääramisõigus ja autonoomia, samuti nende ajaloolised omandi- ja kultuuriõigused.
„Liikmesriigid peavad sihipäraste sekkumiste abil kõrvaldama püsivad lüngad rakendamises mis on kooskõlas põlisrahvaste seaduste, tavade ja traditsioonidega. Lahenduse osaks peab olema ka otsesem, pikaajalisem ja prognoositavam rahastamine,“ lisas ta.
"Maa-ema rahvad"
Boliivia asepresident David Choquehuanca tõi välja väljakutsed, millega maailma põlisrahvad silmitsi seisavad, alustades sellest määramisest.
"Alustuseks peame tunnistama, et passiivselt oleme lasknud end ristida põlisrahvaste nimega," ütles ta. valides selle asemel terminid "esivanemate põlisrahvad" ja "emake Maa rahvad".
Ta ütles, et põlisrahvad osalevad ÜRO üritustel "lagunenud kehadena, kes on energiast tühjaks saanud ja millel puudub struktuur", kuna "eurotsentrilisi, antropotsentrilisi ja egotsentrilisi lähenemisviise" eelistatakse "kosmobiotsentrilistele lähenemisviisidele", mida nad peavad kalliks.
Täieliku osalemise suunas
Kuna Agenda 2030 tähtaeg läheneb, on Agenda XNUMX esimees ÜRO põlisrahvaste küsimuste alaline foorum, Hindou Oumarou Ibrahim, rõhutas põlisrahvaste kaasamise tähtsust vabatahtlikesse riiklikesse ülevaadetesse säästva arengu suunas.
"Erilist tähelepanu on vaja põlisrahvaste naistele ja tüdrukutele, kes on meie traditsioonide ja säästva eluviisi alalhoidjad," lisas ta.
Pr Ibrahim kutsus ka üles tunnustama põlisrahvaste juhitud algatusi, sealhulgas 2013. aasta Alta konverentsil Norras, mis kujundas järgmisel aastal toimunud ÜRO maailmakonverentsi.
"Me kordame Alta üleskutset luua ÜROs mehhanismid meie täielikuks osalemiseks ja toetame põlisrahvaste asepeasekretäri kiiret ametisse nimetamist," ütles ta.
Ta lisas, et põlisrahvaste kogukondades on kuulda iga häält – alates tarkadest vanematest kuni nendeni, kes alles hakkavad rääkima.
