13. septembril 1974 sisenesid kaks terrorirühmituse ETA aktivisti Cafeteria Rolandosse, mis asus otse Calle del Correo tipus, tollal julgeoleku peadirektoraadi peakorteri kõrval. täna Madridi kogukonnas, Puerta del Soli km 0 juures. Nad jätsid maha väikese seljakoti, milles oli pomm ja lahkusid rahulikult. Kell 2 hukkus plahvatuses sel hetkel 30 inimest ja päevade möödudes veel kaks inimest. ja vigastada sai üle 11 inimese. Pomm, mis vannituppa ladestati, sisaldas kolmkümmend kilo dünamiiti ja erinevaid šrapnelle.
ETA paigutas pommi sellesse kohta arvatavasti seetõttu, et riigivägede ja politsei liikmed tulid iga päev sööma. Kuid päevi varem ei olnud ruumides söömas peaaegu ühtegi DGSi politsei- ja haldustöötajat, kuna vihje, mis hoiatas neid mõnda aega lähedal asuvatesse kohvikutesse mitte minema.
Veresaun, mis tekitas ETA-s tuliseid debatte vägivalla valimatu kasutamise üle, niivõrd, et nad eitasid selle rünnaku toimepanemist ja isegi kinnitasid, et jõugu süüdistas selle toimepanemises frankistliku riigi enda poolt. Oli neid, kes seda uskusid.
ETA oletab oma viimases sisebülletäänis "Zutabe", mis on väljastatud eelmise aasta aprillis (2018), 758 mõrva ja 2,606 "aktsiooni", mille hulgas on terrorirühmitus seni mitte vastu võtnud rünnakud, näiteks Correo kohvik. Madrid aastal 1974 ja kirjeldab Hipercori veresauna kui "suurimat viga ja õnnetust". https://okdiario.com/espana/eta-reivindica-atentados-que-no-habia-asumido-hasta-ahora-como-calle-correo-madrid-3317125
ETA-l kulus autorsuse kinnitamiseks nelikümmend neli aastat. Kuid 2013. aastal, see tähendab 5 aastat tagasi, avaldasin ma raamatu pealkirjaga THE DAMNED ATTACK, kus ma jutustan andmete, nimede ja allkirjadega kõike, mis selle rünnaku ümber juhtus. Viis aastat tagasi. Raamatut saab soovi korral edasi osta, saates meili aadressile [email protected] või saates wassap telefonile 604.343.030 Ja peagi ilmub see Amazonis.
Lugu aastapäevast, mida keegi pole maininud. Absurdne veresaun, millest keegi ei paistnud siis huvi tundvat ja mis ei paista huvitavat ka praegu. Mingit lärmi ei tehtud, politseiraportites, nagu ma raamatus kommenteerin, olid andmed ja nimed, mis vangistati ja mis veidi aega hiljem välja tulid. Kunagi selle riigi ajaloos pole nii palju surnuid ja nii palju haavatuid nii odavalt välja tulnud. Diktatuur tuli lammutada ja demokraadid nõudsid amnestiat ja vabadust, et igaüks sellega arvestaks.
Algselt avaldatud aadressil LaDamadeElche.com
