NATO lahkumine Afganistanist ja pealinna Kabuli ülikiire okupeerimine Talibani poolt, millele järgnes lääneriikide vägede ja isikkoosseisu väljaviimise kokkuvarisemine, on Türgi ja alliansi suhetes muutlik.
Pärast 2016. aasta ebaõnnestunud riigipööret Erdogani vastu on Türgi seisukoht süstemaatiliselt muutunud. Türgi president pöördus Venemaa poole, ostes S-400 raketisüsteemid, soojendas uuesti külmunud Vahemere konflikti Kreeka ja Prantsusmaaga ning allkirjastas Iisraeli kahjuks julgeolekuprotokolli Hamasiga. Kõik need geopoliitilised mängud on näidanud, et Türgi peab end regionaalseks jõuks ja käitub sellisena, isegi kui see mõjutab mõne NATO liitlase huve.
Mitte harva on poliitika- ja sõjandusanalüütikud rääkinud Türgi lahkumisest NATO-st või USA tuumaarsenali ümberpaigutamisest Incirliki baasist.
Türgi saab Afganistani kriisist kasu
Praegu tunnevad USA täielikku taganemist Afganistanist ja USA maine rahvusvahelisel areenil on nähtavalt mõjutatud. Biden ei saa võtta vastu isegi diplomaatilist konflikti Türgiga, sest see peab tegelema mitmete siseprobleemidega, lisaks Hiina laienemise ja Venemaa geopoliitiliste mängudega.
Euroopa Liit valmistub massilise migrantide laine vastuvõtmiseks ning Saksamaal ja Prantsusmaal lähenevad valimised, mistõttu diplomaatiline konflikt Türgiga ei tule kõne allagi.
Erdoğan tunneb, et rahvusvaheline olukord on keeruline ja näeb võimalust, mida ta ei saa kasutamata jätta. Türgi võtab endale aktiivse rolli NATO ees Afganistanis ja EL-i ees, nõustudes peatama või vähemalt mõneks ajaks blokeerima vältimatu migrantide laine. Seega positsioneerib Ankara liider Türgit kui väga olulist tegijat Lähis-Idas (diplomaatiliselt toetatud ja NATO infoga) ning saab ka Euroopa rahast kasu rände peatamiseks. See on uus võit-võit vorm, kus kõikidel rindel võidab Türgi, samas kui ülejäänud rühm näib olevat piisavalt õnnelik, et suudaks lahenduseta olukorra leevendada.
Islamabad-Kabul-Ankara telg
Ankaral on Afganistanis eriline positsioon eelkõige moslemite religiooni tõttu, aga ka geograafia tõttu, kuna kahel osariigil on ühine piir. Türgi on NATO missioonidel Afganistanis osalenud algusest peale, alates 2002. aastast, kuid Türgi sõjaväelased pole kunagi lahingutegevuses osalenud, piirdudes valvamise ja väljaõppega.
Praegust olukorda analüüsides näeme, et Türgi on oma Afganistani strateegia ette valmistanud. Türgi sõjaväelased juhtisid 10 aastat Kabulis haiglat, mis teenindas afgaane piirkonnas, kus elas peamiselt puštu kogukond, kust enamik Talibane on pärit.
Türgi viis Afganistanist välja umbes 1,000 Türgi kodanikku, kuid rohkem kui 4,000 eelistas jääda Afganistani. Teisisõnu jätkavad türklased Talibani juhtimisel tootmist, äritegevust ja tööd Afganistanis.
Lisaks nendele eelistele tuleb märkida, et Türgil on väga head suhted Pakistan, osariik, mis on tugevalt toetanud Talibani liikumist. Türgi on Pakistani suuruselt teine relvatarnija ning suhted kahe riigi vahel on vanad ja väga tugevad. Kreeka meediaallikad ütlevad, et Pakistani armee osales 1974. aasta sissetungis Küprosele ja et Pakistani merevägi osaleb aktiivselt Vahemerel Türgi algatatud operatsioonis "Mediterranean Shield".
Praegune olukord eeldab, et Türgi ja Pakistan on riigid, kellel on Kabuli uue võimu loomisel kõige olulisemad hoovad, kuid olukord võib muutuda, eriti pärast Venemaa, Hiina ja Iraani aktiivset kaasamist.
Ankara keskpika ja lühiajaline strateegia
Türgi on sõjaliselt ja logistiliselt seotud mitmes valdkonnas (sõjaväes Süürias, Liibüas ja Iraagis ning logistiliselt Ukraina ja Kaukaasia). Seda tüüpi kaasamine toob kasu keskmises ja pikas perspektiivis, kuid maksab tohutult. The Türgi majandus on languses. Nendel tingimustel eeldatakse, et Türgi rakendab Afganistanis pigem poliitilist kui sõjalist strateegiat ning taotleb maapealseteks missioonideks rahalist toetust NATO-lt, EL-ilt migratsioonivastase poliitika jaoks või Katarilt, riik, mis toetab erinevaid Erdogani projekte.
Me ei tohi unustada, et Türgit juhib autoriteetselt Recep Tayyip Erdoğan ja riigi sise- või välispoliitika on allutatud selle vajadustele. Seega vajab sultan 2023. aasta valimisteks maine puhastamist ja võib soovida Afganistani olukorraga edukalt hakkama saanud piirkonnajuhi rolli.
Liitlaste Afganistanist lahkumisest ja Erdogani nutikatest sammudest vallandunud kriis seab Türgi ümber USA ja EL-i suhtes. Ankara on praegu Lähis-Idas kõige paremini ühendatud NATO riik ja see annab Erdoğanile huvitava kaardikomplekti, mida ta mängib juhtpositsiooni kinnitamiseks ja võimu projitseerimiseks.
Fotode autorid: - ahvalnews.com
