Nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament jõudsid täna esialgsele kokkuleppele määruse eelnõu osas, millega muudetakse Europoli määrust. Enne ametliku vastuvõtmismenetluse läbimist peavad ajutise kokkuleppe heaks kiitma nõukogu ja Euroopa Parlament.
Europol on ELi agentuur, millel on politseikoostöös ülitähtis roll. See on oluliselt kaasa aidanud näiteks krüpteeritud sidevõrkude kaudu töötavate kuritegelike võrkude (eelkõige EncroChati ja Sky ECC juhtumite) lõhkumisele.
Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid komisjoni ettepaneku alusel kokku, et tugevdavad Europoli suutlikkust toetada paremini liikmesriike nende võitluses uute ohtude ja tegutsemisviiside vastu.
Europolil on võtmeroll liikmesriikidele järjest suurema toetuse pakkumisel organiseeritud kuritegevuse ja terrorismivastases võitluses. Keerulises ja pidevalt muutuvas kuritegelikus keskkonnas, mis muutub üha riikidevahelisemaks ja digitaalsemaks, võimaldavad täna kokkulepitud uued eeskirjad agentuuril seda tööd tõhusamalt jätkata, tugevdades tema rolli riiklike ametiasutuste võtmepartnerina.
GÉRALD DARMANIN, PRANTSUSE SISEMINISTER
Tekst tutvustab täiustusi järgmistes valdkondades:
Teadusuuringute ja innovatsiooni
Arvestades väljakutseid, mida kurjategijate poolt uute tehnoloogiate kasutamine ELi julgeolekule tekitab, peavad õiguskaitseasutused tugevdama oma tehnoloogilist suutlikkust. Selle saavutamiseks paneb määruse eelnõu Europolile ülesandeks toetada liikmesriike uute tehnoloogiate kasutamisel. Europol peaks töötama ka uute lähenemisviiside uurimise ja ühiste tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise nimel, sealhulgas tehisintellektil põhinevate lahenduste väljatöötamisel, mille suhtes tuleks alati kohaldada tugevaid turva- ja põhiõiguste kaitsemeetmeid.
Suurte andmehulkade töötlemine
Kriminaaluurimiste käigus kogutud andmete maht ja keerukus on kasvanud. Liikmesriigid ei saa alati oma andmete analüüsi kaudu piiriüleseid seoseid tuvastada. Määruse eelnõu kohaselt saab Europol töödelda suuri ja keerulisi andmekogusid, et toetada liikmesriike nende võitluses raskete kuritegude ja terrorismiga. Määrus sisaldab ka rangeid nõudeid tagamaks, et Europolis toimuv andmetöötlus austab alati põhiõigusi, sealhulgas õigust eraelu puutumatusele, viies selle määruse kooskõlla EL-i andmekaitsemäärusega.
Määruse eelnõuga lisatakse ka uus artikkel, et täpsustada praegu Europoli valduses olevate andmete olukorda. Üleminekumeede võimaldab liikmesriikidel, Euroopa Prokuratuuril ja Eurojustil teavitada Europoli, et nad soovivad rakendada Europoli uusi volitusi seoses nende andmetega. Sellistel juhtudel saaks Europol jätkata sellistel andmetel põhinevate uurimiste toetamist. Üldiselt püütakse tekstis ühitada ameti tõhusust andmekaitseeeskirjade täieliku järgimisega.
Koostöö erapooltega
Kuna kurjategijad sagenevad veebiteenuste kasutamist, on eraosaliste valduses üha suurem hulk isikuandmeid, mis võivad olla kriminaaluurimise seisukohast olulised. Määruse eelnõu kohaselt saab Europol saada isikuandmeid otse eraisikutelt, et tagada ELi tasandi kontaktpunkt mitme jurisdiktsiooni alla kuuluvate andmekogumite seaduslikuks jagamiseks. Seejärel saab Europol neid andmekogumeid analüüsida, et teha kindlaks asjaomased liikmesriigid ja edastada teave riiklikele ametiasutustele.
Koostöö kolmandate riikidega
Määruse eelnõuga laiendatakse Europoli võimalust teha koostööd kolmandate riikidega. Sellega luuakse võimalus vahetada isikuandmeid riikidega, kus on ette nähtud asjakohased kaitsemeetmed õiguslikult siduva dokumendiga või need on olemas Europoli raames tehtud enesehinnangu alusel.
Koostöö Euroopa Prokuratuuriga (EPPO)
Europol peaks Euroopa Prokuratuuriga tihedat koostööd tegema ja EPPO taotluse korral tema uurimisi toetama. Europol peaks samuti viivitamata teatama Euroopa Prokuratuurile igast Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvast kuriteost. Kahe asutuse operatiivkoostöö tõhustamiseks sätestatakse määruse eelnõus ka reeglid, mille kohaselt Euroopa Prokuratuur Europoli andmetele juurdepääsuks peab.
SIS-i hoiatused
Europol toetab liikmesriike kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide edastatud andmete töötlemisel ning võib teha liikmesriikidele ettepaneku sisestada Schengeni infosüsteemi (SIS) teabehoiatused.
Omaalgatuslikud uurimised
Uued volitused võimaldavad Europoli tegevdirektoril teha ettepaneku algatada siseriiklik juurdlus piiriüleste kuritegude suhtes, mis mõjutavad ELi poliitikaga hõlmatud ühist huvi. Siseriiklikud ametiasutused otsustavad, kas seda taotlust täita või mitte.
