Anonüümsest Bütsantsi kroonikast nr 104:
Tõlke aluseks on P. Schreineri väljaanne – “Lühikesed Bütsantsi kroonikad” (Peter Schreiner. Die byzantinischen Kleinchroniken. Teil I-III. Wien. 1977-79) – item 1 lk.661-663 (kreeka tekst) ja punkt 3 lk 135 (saksa tõlge).
Käsikirjad: Ateena, Benaki-muuseum, 19, 417V.
Väljaanded: Lambros, Siloge Nr. 115 (S.156-157).
Tekst:
1. Aastatel 6946 – 1437 – 21. detsember saabus Konstantinoopoli patriarh Joosep1 Modonist ja 29 metropoliiti ja piiskoppi ning koos nendega ka teisi preestreid “Püha Sofia” vaimulikkonnast, abtid ja ilmikud ning despoot Dimitar2 . Nad kõik saabusid ühe keiserliku kambüüsi ja 3 paavsti kambüüsiga. Nad viibisid Modonis 14 päeva.
2. Samal kuul, 28. kuupäeval, tuli Pylosest keiser Cyrus John3 sõjaväega. Ja 3. jaanuaril lahkus patriarh ja kõik sinodi liikmed läksid Pylosesse, kus oli keiser Johannes.
3. 1439. aastal, 16. novembril, saabusid Modonisse laevaga Gabriel Barbarigo, keiser John ja kõik sinodi liikmed. Ja ta viis keisri ja ta venna mööda maad Mantenesse.
4. Ja samal aastal 23. novembril pidas ladina (frangi)4 piiskop oma preestritega missa. Ja Rooma5 piiskop ja vaimulikud ei korraldanud selsamal päeval ühtegi missat; latiinlased (frankid) ja roomlased kallistavad ainult ladina liha. Ja selle kuu 24. päeval pühitses Püha Teoloogi Johannese kirikus missa Rooma piiskop Josephus ilmaliku nimega Kontaratos ning kõik vaimulikud ja kogu linn, kes elavad sees ja ümbruskonnast, ladinad. ja roomlased. Ja nad võtsid ka pühitsetud leiba – kindluse komandandi ja kõik sulased ja nende naised, samamoodi nagu roomlased.
5. Kirikute lepitus toimus aastal 14396, Rooma õnneliku paavsti Eugeniuse ajal.
6. Firenzes suri Konstantinoopoli patriarh,
7. ja Sardise metropoliit.
8. Latiinid eraldusid meist ja ekskommunitseeriti aastal 62867.
Märkused:
1. Patriarh Joseph II Shishman (1416-1439).
2. Bütsantsi keisri Johannes VIII vend.
3. Keiser Johannes VIII Paleologus (1425-1448).
4. Kreeka tekstis nimetatakse ladinaid frankideks.
5. Schreineril on Roman, mis tekitab segadust. Keskajal nimetasid välismaised autorid (sh bulgaaria) bütsantslasi tavaliselt kreeklasteks. Bütsantslasi endid, keda peeti Ida-Rooma impeeriumi järglasteks, nimetati roomlasteks. Et vältida segadust bulgaaria keeles, nimetatakse bütsantslasi roomlaste asemel tavaliselt romadeks.
6. Jutt on sõlmitud Ferrero-Firenze kirikukogu (Rooma katoliku kiriku oikumeeniline nõukogu, 1438–45) kiriklikust liidust.
7. Jutt käib 1054. aastal toimunud suurest skismast, mille käigus ida- ja läänekirik lahku läksid.
Foto: 70 apostli ikoon
