Intervjuu osakonna juhataja prof dr Archil Metreveliga Georgia ülikooli usuvabaduse instituut
Jan-Leonid Bornstein: Oleme teie käest kuulnud uuest seadusandlikust algatusest Gruusia valitsus uue kaitseseadustiku eelnõu esitamise kohta 2022. aasta detsembris. Eelnõu esitatud versiooni vastuvõtmise korral tühistatakse kehtiv seadus, mis vabastab (lükkab) mis tahes usundi ministrid kohustuslikust ajateenistusest . Milliseid riske näete selles uues algatuses?
Archil Metreveli: Täpsemalt öeldes pole see isegi "risk", vaid "ilmne fakt", mis ilmneb, kui see seadusandlik muudatus vastu võetakse. Nimelt kaotab algatatud regulatsioon vähemususundite ministrite, mille all mõeldakse kõiki religioone peale Gruusia õigeusu kiriku, võimaluse saada kasu kohustusliku ajateenistuse erandist.
Jan-Leonid Bornstein: Kas saaksite täpsustada, et meie lugejad saaksid väljakutsetest paremini aru saada?
Archil Metreveli: Ministrite vabastamise kohustuslikust ajateenistusest tagavad kaks Gruusia seadusandluse normi. Esiteks, Georgia osariigi ja Georgia Apostli Autokefaalse Õigeusu Kiriku (ainult Georgia Õigeusu Kiriku ministrid) vahelise põhiseadusliku kokkuleppe artikkel 4 ja teiseks Georgia sõjaväekohustuse ja sõjaväeteenistuse seaduse artikkel 30. mis tahes religiooni, sealhulgas Gruusia õigeusu kiriku ministrid).
Esitatud kaitseseadustiku eelnõu artikkel 71, mis on alternatiiv eespool viidatud kehtiva seaduse §-le 30, mis reguleerib ajateenistusse kutsumise edasilükkamist, ei sisalda enam nn ministrite erandit. Seega ei saa uue seaduseelnõu kohaselt ühelgi varem ajateenistusest vabastatud usuministril enam olla ministrite erandi privileegi. Seevastu Gruusia põhiseadusliku kokkuleppe artikkel 4, mis vabastab ajateenistusest eranditult Gruusia õigeusu kiriku ministrid, jääb kehtima.
On märkimisväärne, et vastavalt Gruusia põhiseadusele (artikkel 4) ja Gruusia normatiivaktide seadusele (artikkel 7) on Gruusia põhiseaduslik leping hierarhiliselt ülimuslik Gruusia seaduste ja vastuvõtmise korral ka kaitseõiguse suhtes. Kood. Seetõttu ei tühista ministrite erand (mis tühistatakse kõigi religioonide ministrite puhul) iseenesest seda Gruusia õigeusu kiriku ministrite privileegi, kuna see tuleb anda hierarhiliselt kõrgema normatiivaktiga – põhiseadusliku kokkuleppega. Gruusiast.
JLB: Ma saan aru. Miks te arvate, miks see õigusakt on välja pakutud? Kuidas see on põhjendatud?
OLEN: Esitatud eelnõu seletuskirjas on kirjas, et selle muudatusega soovitakse kaotada seadusandlik lünk, mis võimaldab „kohusetundlikel” ja „vale” usuorganisatsioonidel aidata inimestel vältida kohustuslikku ajateenistust. Nimetatud eesmärk vastab Piiblivabaduse kiriku – erakonna Girchi loodud usulise ühenduse – seatud praktikale. Piiblivabaduse kirik kui Girchi poliitilise protesti vahendina kohustusliku ajateenistuse vastu annab “ministri” staatuse neile kodanikele, kes ei soovi sõjaväekohustust täita. Piiblivabaduse kiriku praktika tugineb just nimelt kehtivale sõjaväekohustuse ja sõjaväeteenistuse seadusele.
JLB: Kas arvate, et sellel on täiendavaid tagajärgi Gruusia seadusandlusele või seadusandlikule praktikale?
OLEN: Jah, ja on juba teinud. Muudatused on esitatud ka Gruusia mittesõjalise alternatiivse tööteenistuse seadusele. Eelkõige saab seadusemuudatuse eelnõu kohaselt kodaniku kohustuslikust ajateenistusest vabastamise ja mittesõjalise alternatiivse tööteenistuse sooritamise aluseks koos süümelistel põhjustel keeldumisega ka ministri staatus. Gruusia võimude sõnul asendab see uus "privileeg" tühistatud ministrite erandit, kuna see uus seaduslik regulatsioon kehtib võrdselt kõigi religioonide, sealhulgas Gruusia õigeusu kiriku ministritele. See tõlgendus ei ole aga aus, kuna Gruusia põhiseaduslik kokkulepe keelab riigil õigeusu ministrite ajateenistusse kutsumise, mistõttu ei ole vaja neile mittesõjalise alternatiivse tööteenistuse “privileegi” laiendada. Selle tulemusena vabastatakse esitatud eelnõu vastuvõtmisel õigeusu ministrid tingimusteta kohustuslikust ajateenistusest, samas kui kõigi teiste usundite ministrid alluvad mittesõjalisele alternatiivsele tööteenistusele.
JLB: Aga kas see privileeg, mis tähendab täielikku vabastamist kohustuslikust ajateenistusest, on põhiõigus?
OLEN: Meie mure on seotud põhiõigusega religioonil põhinevale võrdsusele ja mittediskrimineerimisele. Ilmselgelt ei ole ministri vabastamine ajateenistusest (erinevalt süümelistel põhjustel põhinevast vabastamisest) usu- või veendumusvabadusega kaitstud õigus. See privileeg on neile antud nende staatuse avalikku tähtsust arvestades ja riigi poliitilise tahtega.
Sellegipoolest tähendab põhiõigus religioonil põhinevale võrdsusele ja mittediskrimineerimisele, et kui puudub objektiivne põhjus erinevaks kohtlemiseks, tuleks riigi antud privileege laiendada võrdselt igale rühmale või üksikisikule, sõltumata nende usulisest identiteedist või praktikast. Esitatud määrus on ilmselge ja nüri usutunnistusel põhinev diskrimineerimine, kuna ei sisalda objektiivset ja mõistlikku põhjendust kehtestatud erinevale kohtlemisele.
JLB: Milline oleks teie arvates riigi õige lähenemine selles küsimuses?
AM: Sellistele küsimustele vastuste leidmine pole keeruline. Usu- ja demokraatiavabaduse kaasaegne kogemus määrab selgelt, et riik ei tohiks oma koormat vabastada üksikisikute või rühmade põhiõiguste ja -vabaduste arvelt. Seega, kui kohus tuvastab, et Piibli vabaduse kirik kuritarvitas tegelikult usu- või veendumusvabadust, peaks riik kõrvaldama eranditult hävitamise praktika, mitte aga täielikult kaotama õiguse religioonil ja veendumustel põhinevale võrdsusele ja mittediskrimineerimisele.
JLB: Aitäh
