365 poolt-, 270 vastuhäälega ja 20 erapooletuga vastu võetud resolutsioonis nimetab parlament eetikakomisjoni lepingu eelnõu "mitterahuldavaks ja mitte piisavalt ambitsioonikaks, mis jääb alla tõelisele eetikaorganile". parlamendi kavandatud juba kaks aastat tagasi.
Vaidluslikud punktid
Samuti avaldab komitee kahetsust, et komisjon on teinud ettepaneku, et sellesse organisse kuuluks vaid viis sõltumatut eksperti (üks iga ELi institutsiooni kohta) ja ainult vaatlejatena, mitte üheksaliikmeline sõltumatutest eetikaekspertidest koosnev organ, mida parlament oli varem palunud. Saadikud nõuavad, et eetikaorganil peaks olema võimalus uurida väidetavaid eetikareeglite rikkumisi ning tal peaks olema ka õigus nõuda haldusdokumente (austades parlamendiliikme puutumatust ja mandaadivabadust). Nad rõhutavad, et tal peaks olema õigus omal algatusel uurida väidetavaid eetikareeglite rikkumisi ja käsitleda üksikjuhtumeid, kui osalev institutsioon või mõni selle liige seda nõuab. Saadikud rõhutavad ka, et organil peaks olema võimalus anda sanktsioonide osas soovitusi, mis tuleks avalikustada koos vastava institutsiooni otsusega või pärast tähtaega.
Teised resolutsioonis tõstatatud põhipunktid hõlmavad üksikjuhtumitega tegelevate sõltumatute ekspertide vajadust teha koostööd asjaomast institutsiooni esindava organi liikmega, asutuse suutlikkust saada ja hinnata huvide ja varade deklaratsioone ning teadlikkuse tõstmist ja juhendav roll.
Parlamendiliikmed avaldavad ka kahetsust, et ettepanek ei hõlma institutsioonide töötajaid, kellele see kehtib ühised kohustused ja rõhutab, et asutus peab kaitsma rikkumisest teatajaid, eelkõige Euroopa riigiametnikke.
Parlamendi eeskirjade läbivaatamine
Mis puudutab parlamendi enda jõupingutusi suurema läbipaistvuse, aususe ja vastutuse suurendamiseks, siis parlamendiliikmed rõhutavad, et parlament vaatab praegu läbi oma raamistikku, et tugevdada menetlusi, kuidas käsitleda oma eeskirjade (eelkõige tegevusjuhendi) rikkumisi, et paremini määratleda oma sanktsioonide mehhanismi ja asjaomast nõuandekomiteed struktuuriliselt reformida. Nad rõhutavad, et hiljutistes korruptsioonisüüdistustes näib, et valitsusväliseid organisatsioone on kasutatud välismaise sekkumise vektoritena, ning nõuavad kehtivate eeskirjade kiiret läbivaatamist eesmärgiga muuta valitsusvälised organisatsioonid läbipaistvamaks ja vastutustundlikumaks. ELis noteeritud üksuste jaoks tuleks nõuda kõikehõlmavat finantseelkontrolli lbipaistvusregistri, tuleks vabaühendustega seotud nn pöörlevate uste intsidente huvide konflikti seisukohalt põhjalikumalt uurida ning tulevased eetikakogu liikmed peavad end taanduma toimikutest, mis puudutavad nende vabaühenduste tööd, millelt nad on tasu saanud, rõhutavad saadikud.
Järgmised sammud
Parlament osaleb läbirääkimistel nõukogu ja komisjoniga eesotsas president Roberta Metsolaga, eesmärgiga viia need lõpule 2023. aasta lõpuks ning võttes parlamendi läbirääkimispositsiooni aluseks oma 2021. aasta resolutsiooni.
