Selle reede pärastlõunal, Euroopa Parlamendi täiskogu istungjärgul käsitles ELi osalemist usu- ja veendumusvabaduse edendamisel väljaspool ELi. Osalesid volinik Věra Jourová ja Euroopa Parlamendi liikmed.
Věra Jourová esineb arutelul, mis käsitleb ELi suuniste rakendamist ForRB kohta
Väärtuste ja läbipaistvuse eest vastutav volinik Jourová tutvustas sellega seoses komisjoni seisukohti ja tegevust, rõhutades usuvabaduse austamise ja edendamise tähtsust. Ta rõhutas, et EL on võtnud kohustuse kaitsta üksikisikute õigusi praktiseerida oma usku vabalt ja ilma diskrimineerimiseta. Arutelul osalesid erinevate fraktsioonide saadikud, kes jagasid oma seisukohti sellel teemal. Kriitilisemad olid Euroopa Parlamendi liige György Hölvényi ja Euroopa Parlamendi liige Bert-Jan Ruissen.
Teised rõhutasid dialoogi ja koostöö tähtsust usuvabaduse edendamisel nii ELis kui ka väljaspool. Nad rõhutasid vajadust teha koostööd usukogukondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et tegeleda usulise diskrimineerimise ja sallimatusega.
György Hölvényi: "alates 2021. aastast on inimesi nende usu tõttu tapetud või röövitud 40 riigis maailmas"
Usuvabadus on eelkõige inimõiguste küsimus. Kuna enamik ELi otsustajaid ei tunnista selle põhiõiguse tähtsust üksikisikute ja ühiskonna jaoks, märkis paraku kristlik-demokraadist Euroopa Parlamendi liige György Hölvényi neljapäeval Euroopa Parlamendi arutelul, mis korraldati ELi 10. aastapäeva puhul. Usu- või veendumusvabaduse juhised.
KDNP Ungari asepresident ja Euroopa Parlamendi liige meenutas, et erinevad raportid, teadusuuringud ja välikogemused näitavad, et elame globaalselt enneolematu usulise sallimatuse ajal. Umbes 84% maailma elanikkonnast identifitseerib end mõne usukogukonnaga. Samal ajal on 2021. aastast alates 40 riigis inimesi nende usu tõttu tapetud või röövitud. Peame rõhutama, et kristlus on tänapäeval maailmas enim tagakiusatud religioon. Viimase aasta jooksul tapeti rahvusvaheliste uuringute kohaselt oma usu tõttu 5,621 kristlast, 90% mõrvadest leidis aset Nigeerias.
EPP fraktsiooni poliitiku sõnul on EL maadlemas tõsise usaldusväärsuse probleemiga: hoolimata dramaatilisest olukorrast ei kuulu usuvabaduse kaitse endiselt täielikult EL-i välistegevuse hulka. Vaatamata üha suurenevale tagakiusamisele kõhkles näiteks Euroopa Komisjon kolm aastat, kas uuesti ametisse nimetada ELi erisaadik, kes vastutab usuvabaduse eest väljaspool ELi.
Dialoogis ELis ja kolmandates riikides tegutsevate usukogukondadega on vaja tõelisi verstaposte. Kuigi õiguslik raamistik on paigas, ei toimu tegelikult struktuurilist dialoogi enne sisuliste ELi otsuste tegemist. Europarlamendi saadik György Hölvényi märkis, et ühisaktsiooniga kogu maailmas kasvava usutalumatuse vastu ei saa enam edasi lükata.
Bert-Jan Ruissen: „EL-i meetmed usuvabaduse vallas peavad lõpuks käima"
Stabiilsuse ja kasvu pakt soovib, et EL võtaks lõpuks usuvabaduse osas reaalsed meetmed. ELi suunised usuvabaduse kohta on kehtinud juba 10 aastat, kuid vaevu on neid ellu viidud.
"See, et meil on need juhised, on muidugi hea. Kuid ma kahtlen tõsiselt selle rakendamises,” ütles Bert-Jan Ruissen (SGP) neljapäeval parlamendiliikme arutelul, mida ta oli palunud.
10 aasta jooksul pole Euroopa Komisjon kordagi esitanud lubatud aruandeid ega pidanud konsultatsioone. EL-i usuvabaduse saadiku koht jäi täitmata 3 aastat ja toetus on alati olnud väga minimaalne.
"Rohkem on vaja teha, sest usuline tagakiusamine kogu maailmas ainult suureneb"ütles Ruissen. „Vaadake sellist riiki nagu Nigeeria, kus viimase 50,000 aasta jooksul on nende usu tõttu tapetud 20 XNUMX kristlast. Või vaadake India Manipuri osariiki, kus sel kevadel on palju kirikuid hävitatud ja kristlasi tapetud.
Seetõttu esitas stabiilsuse ja kasvu pakt neljapäeval Euroopa Komisjonile kolm konkreetset taotlust:
1) Töötage välja suuniste lühiajalise rakendamise kindel aruanne.
2) anda EL-i usuvabaduse saadikule alaline mandaat ja varustada lisapersonali, et ta saaks oma tööd korralikult teha.
3) Tehke ettepanekud määrata 24. juuni, kuupäev, mil suunised võeti vastu, Euroopa usulise tagakiusamise vastu võitlemise päevaks.
"Me ei saa jätta allasurutud kirikut miljonite usklikega külma kätte. lõpetas Ruissen. “Loodan ja palvetan, et see ei veniks veel 10 aastat!”
