Islam või islamism täna Euroopas?

Islam on monoteistlik Aabrahami religioon, mille asutas 7. sajandil Araabias islami prohvet Muhamed, rahu ja pääste olgu temaga. Islami järgijad, keda nimetatakse moslemiteks, usuvad ühte Jumalasse Allahisse ja peavad Koraani oma pühaks raamatuks.

Islamism seevastu on termin, mida kasutatakse poliitiliste ideoloogiate kirjeldamiseks, mis püüavad luua riiki, mis põhineb islami rangel tõlgendusel. Islamistlikud rühmitused võivad ideoloogiate ja eesmärkide poolest erineda, ulatudes poliitilisest võitlusest kuni relvastatud vägivallani.

Oluline on teha vahet islamil kui religioonil ja islamismil kui poliitilisel liikumisel. Valdav enamus moslemeid praktiseerib oma usku rahumeelselt ja keeldub vägivallast. Mõned radikaalsed islamistlikud organisatsioonid on aga oma poliitiliste ideaalide nimel toime pannud terroriakte.

Oluline on hoida end kursis islami ja islamismi vaheliste nüanssidega, et vältida segadust ja eelarvamusi moslemite suhtes. Dialoog ja vastastikune mõistmine on eri kogukondade vahelise rahumeelse kooseksisteerimise edendamiseks hädavajalikud.

Islam ja kaasaegne riik

Islami ja kaasaegse ühiskonna sobivus on keeruline teema, mis tekitab mõtlejate, vaimulike ja ühiskonnaliikmete seas arutelusid ja erinevaid arvamusi.

Mõned moslemid usuvad, et islami ja kaasaegse ühiskonna vahel on sobivus, väites, et islami põhitõdesid saab tõlgendada viisil, mis sobib tänapäevase tegelikkuse ja väljakutsetega. Nad väidavad, et islam edendab sotsiaalse õigluse, võrdsuse, sallivuse ja inimõiguste austamise väärtusi, mis on kaasaegses ühiskonnas olulised väärtused.

Teised võivad tunda muret teatud islami õpetuste või tavade vastavuse pärast kaasaegsetele ühiskondlikele normidele, eriti seoses naiste õiguste, sõnavabaduse, seksuaalse mitmekesisuse jms küsimustega. Neid küsimusi võib moslemikogukondades tõlgendada ja sisemisi arutelusid käsitleda mitmeti.

Oluline on märkida, et islam on mitmekesine religioon, millel on mitu koolkonda ja tõlgendusi, mis tähendab, et vaated võivad olenevalt veendumustest ja kultuurikontekstist erineda.

Lõppkokkuvõttes sõltub islami ja kaasaegse ühiskonna sobivus sellest, kuidas moslemid ja ühiskond tervikuna tõlgendavad ja lähenevad usuõpetustele tänapäeva ühiskonna väärtuste ja normide valguses. Dialoog, vastastikune mõistmine ja igaühe õigusi austavate lahenduste otsimine on rahumeelse ja harmoonilise kooseksisteerimise saavutamiseks hädavajalikud.

Islam ja kooselu

Jah, islam võib elada kooskõlas teiste religioonide ja veendumustega Euroopas ja see toimub juba paljudes Euroopa riikides. Euroopa on mitmekesine kontinent, mis on koduks paljudele kultuuridele, religioonidele ja veendumustele ning rahumeelne kooseksisteerimine on võimalik vastastikuse austuse, sallivuse ja religioonidevahelise dialoogi kaudu.

Paljud moslemid elavad Euroopas usuvähemustena ning osalevad oma asukohamaa sotsiaalses, kultuurilises ja majanduselus. Neil on põhiõigused, mis on tagatud Euroopa riikide seaduste ja põhiseadustega, mis kaitsevad kõigi kodanike usu- ja veendumusvabadust.

Harmooniline kooselu sõltub ka igaühe oskusest austada ühiskonna demokraatlikke väärtusi ja põhimõtteid, kus ta elab. See hõlmab riigi seaduste austamist, religioonide ja kultuuridevahelise dialoogi edendamist ning ühisosa leidmist vastastikuse mõistmise edendamiseks.

On oluline, et erinevate usukogukondade ja veendumuste liikmed töötaksid koos, et ületada eelarvamused ja arusaamatused, tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust ning aidata kaasa Euroopa mitmekesisusele ja kultuurilisele rikastamisele.

Oluline on mõista, et teatud olukordades võivad tekkida väljakutsed, kuid edendades kaasamist, austust ja kõigi õiguste tunnustamist, saavad islam ja teised religioonid Euroopas rahumeelselt ja produktiivselt koos elada.

Islam ja ilmalikkus

Jah, on võimalik olla moslem ja ilmalik. Sekularism on põhimõte, mis eraldab riigi- ja usuasju, tagades usuvabaduse ja riigi usuneutraalsuse. Ilmalik olemine tähendab, et riik ei järgi ühtegi kindlat religiooni ja tagab kõigile oma kodanikele usuvabaduse.

Üksikisik võib olla nii moslem kui ka ilmalik, järgides oma usulist usku, toetades samal ajal ilmalikkuse põhimõtet riigi toimimises. See tähendab, et kuigi ta praktiseerib oma religiooni isiklikus ja vaimses elus, toetab ta ka kõigi inimeste usuvabaduse austamist, sõltumata nende veendumustest või veendumustest.

Paljud moslemid ilmalikes riikides üle maailma elavad seda duaalsust, integreerides oma usu oma igapäevaellu, austades samal ajal oma riigi ilmalikkuse seadusi ja põhimõtteid.

Oluline on mõista, et ilmalikkuse ja religiooni tõlgendus võib riigiti ja kultuurikontekstiti erineda. Siiski on täiesti võimalik olla moslem ja ilmalik, järgides põhiväärtusi – austust, sallivust ja rahumeelset kooseksisteerimist.

Islami hirm Euroopas

Islamihirmu Euroopas võib tänapäeval seostada mitme keeruka ja omavahel seotud teguriga. Oluline on märkida, et see hirm ei puuduta kogu Euroopa elanikkonda, vaid see võib esineda teatud ühiskonnakihtides.

1. Terrorirünnakud. Viimastel aastatel on Euroopat iseloomustanud terrorirünnakud, mille on toime pannud isikud, kes väidavad end olevat radikaalsed islamistid. Need vägivallaaktid on tekitanud julgeolekuhirmu ja aidanud häbimärgistada mõningaid moslemeid, hoolimata asjaolust, et valdav enamus moslemeid lükkab vägivalla tagasi ja mõistab terrorismi hukka.

2. Meedia ja desinformatsioon. Meedia võib mõnikord mängida rolli hirmu tekitamisel või võimendamisel, levitades kallutatud teavet või tuues esile üksikuid moslemeid puudutavaid juhtumeid. Väärinformatsioon võib õhutada eelarvamusi ja stereotüüpe.

3. Islami mitteteadmine: piiratud või ekslikud teadmised islami kohta võivad põhjustada hirmu tundmatu ees. Eelarvamused ja stereotüübid islami kohta võivad viia negatiivse ettekujutuseni sellest religioonist ja selle järgijatest.

4. Natsionalistlike liikumiste tõus. Mõned natsionalistlikud ja ksenofoobsed liikumised Euroopas on ära kasutanud sisserände ja islamiga seotud hirme, et edendada oma poliitilist tegevuskava ja õhutada sotsiaalseid pingeid.

5. Kultuurišokk. Mõnel juhul võivad kultuurilised erinevused tekitada umbusalduse Euroopa moslemite suhtes, eriti kui tegemist on erinevate religioossete või kultuuriliste tavadega.

Oluline on tunnistada, et hirm islami ees põhineb sageli üldistustel ja väärarusaamadel ning islam ei ole homogeenne, vaid mitmekesine, paljude voolude ja tavadega. Nendest hirmudest ülesaamiseks ja kaasavama ühiskonna edendamiseks on oluline edendada kultuuridevahelist dialoogi, harida religioosset ja kultuurilist mitmekesisust ning edendada vastastikust mõistmist ja austust kogukondade vahel.

Islam ja antisemitism

Suhtumine juutidesse islami kontekstis on keeruline ja nüansirikas teema. Islami ajalugu hõlmab rahumeelse kooseksisteerimise ja tolerantsuse perioode juudi kogukondade suhtes, aga ka pingete ja konfliktide perioode.

Koraanis, islami pühas raamatus, on positiivsed viited juutidele kui "raamatu inimestele" ning kutsutakse üles koostööle ja vastastikusele austusele moslemite, juutide ja kristlaste vahel. Siiski on ka lõike, mida võib juutide suhtes negatiivselt tõlgendada. Nagu iga religiooni puhul, on ka nende tekstide tõlgendamine ja mõistmine üksikisikute ja koolkondade lõikes erinev.

Läbi ajaloo on olnud perioode, mil juute võeti moslemiühiskondadesse, eriti keskaegse islami kuldajal, mil nad õitsesid intellektuaalselt, majanduslikult ja kultuuriliselt.

Siiski on mõnes moslemi enamusega riigis, nagu ka teistes ühiskondades läbi ajaloo, esinenud ka juutide diskrimineerimise ja tagakiusamise perioode.

Tänapäeval eksisteerib antisemitism kahjuks erinevates maailma paikades, sealhulgas teatud moslemirühmade seas. Siiski on oluline meeles pidada, et antisemitism ei esinda kõiki moslemeid ning oluline on mitte üldistada ega häbimärgistada kogu moslemikogukonda väheste tegude tõttu.

Religioonidevahelise dialoogi, hariduse ja vastastikuse mõistmise edendamine on ülioluline eelarvamustest ja lõhedest ülesaamiseks ning erinevate kogukondade, sealhulgas moslemite ja juutide vahelise rahumeelse kooseksisteerimise edendamiseks.