Kuna sõda Ukrainas on jõudmas kolmandasse aastasse, süvenevad Euroopa Liidu sisesed lõhed ja erimeelsused Venemaa agressioonile reageerimise üle. Nende arutelude keskmes on Prantsusmaa ettepanek saata Ukrainasse lääneväed – algatus, mida mõned Kiievi naaberriigid tugevalt toetavad, kuid mille teised Euroopa osapooled, eelkõige Saksamaa, laialdaselt tagasi lükkavad.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron vaidles hiljuti Pariisis Euroopa liidreid tooval konverentsil Lääne vägede saatmise poolt Ukrainasse. Ettepanek tekitas ELis vastakaid reaktsioone, näidates lahknevaid seisukohti Ukraina kriisile reageerimise kohta.
Prantsusmaa püüab selle algatuse toetamiseks luua koalitsiooni Balti riikidega. Seda sammu tervitasid Balti riigid, kes tunnevad end eriti haavatavana Venemaa agressiooni võimaliku eskaleerumise ees Ukrainas. Samal ajal on Prantsusmaa püüdnud tugevdada oma sidemeid Ukrainaga, pakkudes sõjalist ja majanduslikku toetust.
Sellel algatusel on aga ELis takistusi. Kuigi Poola on Prantsusmaa ettepanekuga ühinenud, ei soovi Saksamaa ja teised Euroopa riigid NATO vägesid Ukrainasse saata, kartes konflikti eskaleerumist.
Seoses pingete ja erimeelsuste taustal allkirjastasid Prantsusmaa ja Moldova hiljuti kaitse- ja majanduskoostöö lepingu. See leping näeb eelkõige ette Prantsusmaa sõjaväelise esindaja paigutamise Moldovasse, samuti väljaõppe- ja relvatarneprogrammid.
Nende algatuste eesmärk on tugevdada Lääne toetust Ukrainale ja tema naabritele, kes seisavad silmitsi Venemaa agressiooniga. Kuid ELis jätkuvad arutelud selle üle, kuidas sellele kriisile kõige paremini reageerida, tuues esile lahkhelid ja pinged kogu Euroopa mandril.
Algselt avaldatud aadressil Almouwatin.com
