Nõukogu ja parlament jõudsid täna esialgsele poliitilisele kokkuleppele hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise ettepaneku suhtes.
Muudetud direktiiviga kehtestatakse ELis uued ja ambitsioonikamad energiatõhususe nõuded uutele ja renoveeritavatele hoonetele ning julgustatakse liikmesriike oma hooneid renoveerima.
Revisjoni peamised eesmärgid on, et 2030. aastaks peaksid kõik uued hooned olema nullheitega hooned ning 2050. aastaks muudetaks olemasolev hoonefond nullheitega hooneteks.
Päikeseenergia hoonetes
Kaks kaasseadusandjat leppisid kokku artiklis 9a, mis käsitleb päikeseenergiat hoonetes, millega tagatakse sobivate päikeseenergiapaigaldiste kasutuselevõtt uutes hoonetes, avalikes hoonetes ja olemasolevates mitteeluhoonetes, mille renoveerimistööd nõuavad luba.
Minimaalsed energiatõhususe standardid (MEPS)
Kui tegemist on energiatõhususe miinimumstandardid (MEPS) mitteeluhoonete puhul leppisid kaasseadusandjad kokku, et 2030. aastal on kõik mitteeluhooned üle 16% halvima tootlikkusega ja aastaks 2033 üle 26%.
Seoses: elamute renoveerimise eesmärk, liikmesriigid tagavad, et elamufond vähendab keskmist energiatarbimist 16. aastal 2030% ja 20. aastal vahemikku 22-2035%. 55% energia vähendamisest tuleb saavutada kõige halvema töövõimega hoonete renoveerimisega.
Fossiilkütuste järkjärguline kaotamine hoonetes
Lõpuks seoses plaaniga fossiilkütustel töötavate katelde järkjärguline kaotamine, leppisid mõlemad institutsioonid kokku, et riiklikesse hoonete renoveerimiskavadesse lisatakse tegevuskava, mille eesmärk on 2040. aastaks järk-järgult kaotada fossiilkütustel töötavad katel.
Järgmised sammud
Täna sõlmitud esialgne kokkulepe Euroopa Mõlemad institutsioonid peavad nüüd parlamendi heaks kiitma ja ametlikult vastu võtma.
Taust
Komisjon esitas 15. detsembril 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku hoonete energiatõhususe direktiivi uuesti sõnastamise kohta. Direktiiv on osaSobib 55-le" pakend, millega seatakse visioon saavutada 2050. aastaks saastevaba hoonefond.
Ettepanek on eriti oluline, kuna hooned annavad 40% tarbitavast energiast ja 36% energiaga seotud otsestest ja kaudsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest ELis. See on ka üks hoobadest, mis on vajalik 2020. aasta oktoobris avaldatud renoveerimislaine strateegia elluviimiseks koos konkreetsete regulatiivsete, rahastamis- ja võimaldavate meetmetega, mille eesmärk on vähemalt kahekordistada 2030. aastaks hoonete energiarenoveerimise aastane määr ja soodustada põhjalikku renoveerimist. .
Olemasolev energiatõhususe direktiivi, mida viimati muudeti 2018. aastal, sätestab uute hoonete ja olemasolevate renoveeritavate hoonete energiatõhususe miinimumnõuded. Sellega kehtestatakse hoonete integreeritud energiatõhususe arvutamise metoodika ja võetakse kasutusele hoonete energiatõhususe sertifikaat.