Alates 7. oktoobri jõhkratest terrorirünnakutest Hamasi ja teiste võitlejate poolt Lõuna-Iisraeli vastu ja sellele järgnenud Iisraeli sõjalisest pealetungist Gaza sektorile on enam kui kolmveerand enklaavi elanikkonnast mitu korda kodudest lahkunud.
Toidu-, vee- ja kanalisatsioonipuudus on laialt levinud ning tervishoiusüsteemi halvenemine jätkub süstemaatiliselt, millel on katastroofilised tagajärjed. direktorid asutustevahelise alalise komitee (IASC), ülemaailmsete humanitaarabiorganisatsioonide koordineeriv organ.
«Haigused vohavad. Nälg ähvardab. Vesi niriseb. Põhiinfrastruktuur on hävitatud. Toidu tootmine on seiskunud. Haiglad on muutunud lahinguväljadeks. Miljon last puutub igapäevaste traumadega kokku,” märkisid nad a avaldus kolmapäeval.
Surmalöök, et aidata jõupingutusi
Eriti hull on olukord Gaza lõunaosas Rafahis.
"Rafah, viimane sihtkoht, kuhu on sattunud üle miljoni ümberasustatud, näljase ja traumeeritud inimese, kes on kokku surutud väikesesse maatükki, on muutunud selle jõhkra konflikti järjekordseks lahinguväljaks," ütlesid IASC juhid.
«Vägivalla edasine eskaleerumine selles tihedalt asustatud piirkonnas tooks kaasa massilisi inimohvreid. Samuti võib see anda surmahoobi humanitaarabile, mis on juba põlvili," hoiatasid nad.
Humanitaarid ohus
IASC juhid rõhutasid riske, millega abitöötajad iga päev silmitsi seisavad, kui nad püüavad hädas inimesi aidata, lisades, et nad saavad „teha ainult nii palju”.
"Humanitaartöötajad, kes on ise ümberasustatud ja seisavad silmitsi pommitamise, surma, liikumispiirangute ja tsiviilkorra lagunemisega, jätkavad jõupingutusi abivajajateni toimetamiseks," ütlesid nad.
"Kuid seistes silmitsi paljude takistustega, sealhulgas ohutus- ja liikumispiirangutega, saavad nad teha ainult nii mõndagi."
Olulised
Direktorid rõhutasid, et ükski humanitaarabi ei korva neid kuid puudust, mida Gaza pered on kannatanud.
"See on meie püüdlus päästa humanitaaroperatsioon, et saaksime temperatuuri langedes pakkuda vähemalt hädavajalikku: ravimeid, joogivett, toitu ja peavarju," ütlesid nad.
Selleks rõhutasid nad 10 hädavajaliku elemendi vajadust: viivitamatu relvarahu; tsiviilisikute ja tsiviilinfrastruktuuri kaitse; pantvangide viivitamatu vabastamine; usaldusväärsed abipunktid; turvatagatised ja takistamatu juurdepääs; toimiv humanitaarabi teavitamise süsteem; lõhkekehadest puhastatud teed; ja stabiilne sidevõrk.
Lisaks kutsusid nad üles Palestiina põgenikke abistavat ÜRO agentuuri (UNRWA), et saada ressursse, mida ta vajab elupäästva abi pakkumiseks ning kampaaniate peatamiseks, mille eesmärk on diskrediteerida ÜROd ja valitsusväliseid organisatsioone, mis annavad endast parima elude päästmiseks.
„Kutsume Iisraeli üles täitma oma juriidilist kohustust rahvusvahelise humanitaar- ja humanitaarabi raames inimõiguste seadusega, toidu- ja meditsiinitarvete pakkumiseks ning abioperatsioonide hõlbustamiseks ning maailmjuhid, et hoida ära veelgi hullemat katastroofi,“ lõpetasid humanitaarabi juhid.
