Otsustava sammuna Euroopa Rahvapartei (EPP) sees lõppes peamiste presidendikandidaatide esitamise periood. Euroopa komisjoni suletud täna kell 12 CET. EPP president Manfred Weber sai Christlich Demokratische Unionilt (CDU, Saksamaa) ainulaadse kirja, milles esitati Ursula von der Leyen peakandidaadina. Seda kandidaadiks nimetamist toetasid veelgi kahe EPP liikmepartei, Platforma Obywatelska (PO, Poola) ja Nea Demokratia (ND, Kreeka) toetus, mis kinnitas von der Leyeni kandidatuuri.
Valikuprotsessi eelseisvad sammud, nagu on kirjeldatud jaotises „Kandidaatide esitamise kord ja ajakava”, hõlmavad ülesseadmise ülevaatamist EPP poliitilisel assambleel, mis on kavandatud 5. märtsiks 2024. Pärast kinnitamist toimub kandidatuuri otsustav hääletus Partei kongress Bukarestis 7. märtsil 2024. Kuna teisi kandidaate ei esitata, on kõik pilgud suunatud EPP sisemenetlustele, kuna need sillutavad teed nende peakandidaadi valimiseks Euroopa Komisjoni prestiižsele presidendi kohale. Ursula von der Leyeni ametisse nimetamine paneb aluse Euroopa poliitikas olulisele hetkele, tähistades pöördelist ristmikku teel Euroopa Komisjoni tulevase juhi kindlaksmääramisel.
Euroopa Komisjoni presidendikandidaatide valimise protsess, tuntud ka kui Spitzenkandidateni protsess, sai 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel silmapaistvamaks. Selle uuendusliku lähenemisviisi eesmärk oli suurendada Euroopa Liidu demokraatlikku legitiimsust, sidudes valimistulemused otse komisjoni presidendi ametisse nimetamisega. Euroopa Parlamendis enim kohti saanud fraktsiooni esikandidaat esitatakse tavapäraselt komisjoni eesistuja kohale, mille peab heaks kiitma Euroopa Ülemkogu.
Kuigi Spitzenkandidateni protsess on seisnud silmitsi väljakutsetega ja aruteludega selle legitiimsuse ja rakendamise üle, on see endiselt oluline mehhanism Euroopa kodanike kaasamisel komisjoni presidendi valimisse. Ursula von der Leyeni nimetamine EPP esikandidaadiks rõhutab selle protsessi jätkuvat asjakohasust ja arengut Euroopa Liidu tulevase juhtimise kujundamisel. EPP sisemise läbivaatamise ja hääletusprotseduuride käigus ei määra tulemus mitte ainult erakonna kandidaadi, vaid mõjutab ka Euroopa Komisjoni laiemat poliitilist maastikku.
