Euroopa Parlamenti esindab tippkohtumisel Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, kell 15.00 kõne riigi- ja valitsusjuhtidele., ja pärast tema kõnet pidada pressikonverents.
Kui: Pressikonverents 16.00. märtsil umbes kell 21
Kus: Euroopa Ülemkogu pressiruum ja via Parlamendi veebiülekanne or Uudisteagentuuri.
Brüsselis toimuval kohtumisel keskenduvad riigipead ja valitsusjuhid Venemaa sõjale Ukraina vastu ja ELi jätkuvale toetusele riigile, sõjale Gaza sektoris, Euroopa julgeolekule ja kaitsele, laienemisele, ELi vastusele praegustele muredele. põllumajandussektoris ja majanduse koordineerimisel.
Venemaa sõda Ukraina vastu
Aastal 23. veebruaril välja antud ühisavaldusEL institutsioonide presidendid rõhutasid, et „Euroopa Liit toetab alati Ukraina iseseisvust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.
Venemaa ja selle juhtkond kannavad ainuvastutust selle sõja ja selle ülemaailmsete tagajärgede ning toime pandud raskete kuritegude eest. Oleme jätkuvalt otsustanud neid vastutusele võtta, sealhulgas agressioonikuriteo eest. (…)
Euroopa Liit jätkab tugevat ja vankumatut poliitilist, sõjalist, finants-, majandus-, diplomaatilist ja humanitaarabi, et aidata Ukrainal end kaitsta, kaitsta oma elanikke, linnu ja elutähtsat infrastruktuuri, taastada oma territoriaalne terviklikkus, tuua tagasi tuhanded väljasaadetud lapsed. ja viia sõda lõpule.
Jätkame Ukraina pakiliste sõjaliste ja kaitsevajaduste käsitlemist, sealhulgas kiiresti vajamineva laskemoona ja rakettide tarnimist. (…) Töötame ka tulevaste julgeolekukohustuste kallal, mis aitavad Ukrainal end kaitsta, seista vastu destabiliseerimispüüdlustele ja hoida ära agressiooniakte tulevikus.
Aastal 29. veebruaril vastu võetud resolutsioon, tegid parlamendiliikmed kokkuvõtte kahest aastast pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022. Rõhutades, kuidas sõda on põhjalikult muutnud geopoliitilist olukorda Euroopas ja kaugemalgi, ütlevad nad, et peamine eesmärk on Ukraina sõja võitmine, hoiatades tõsiseid tagajärgi, kui seda ei juhtu. Saadikud ütlevad, et teised autoritaarsed režiimid jälgivad konflikti arengut, et hinnata oma vabadust agressiivse välispoliitika elluviimisel.
Kiievi sõja võitmiseks ei tohiks Ukrainale antava sõjalise abi andmist piirata, parlament kinnitab veel kord vajadust anda riigile kõik, mis on vajalik, et taastada täielik kontroll oma rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumi üle.
Kõik ELi ja NATO liitlased peaksid Ukrainat sõjaliselt toetama vähemalt 0.25% oma SKTst aastas, väidavad parlamendiliikmed, ärgitades samal ajal ELi riike asuma viivitamatult dialoogi kaitseettevõtetega, et tagada laskemoona, mürskude ja rakettide tootmise ja tarnimise suurendamine Ukrainasse. mida tuleks eelistada muudest kolmandatest riikidest pärit tellimustele
Resolutsioonis rõhutatakse tungivat vajadust kindla õigusrežiimi järele, mis võimaldaks EL-i külmutatud Venemaa riigivarade konfiskeerimist ja kasutamist Ukraina ülesehitamiseks ja sõjaohvrite hüvitamiseks. Venemaa peab olema kohustatud maksma talle määratud reparatsioone tagamaks, et ta aitaks oluliselt kaasa Ukraina ülesehitamisele.
12. märtsil Parlament võttis vastu direktiivi, mis on liikmesriikidega kokku lepitud, ELi sanktsioonide rikkumise ja nendest kõrvalehoidmise kriminaliseerimises. Sellega kehtestatakse rikkumiste ühtne määratlus ja miinimumkaristused.
ELi sanktsioonid võivad hõlmata rahaliste vahendite ja varade (sealhulgas krüptovarade) külmutamist, reisikeeldu, relvaembargot ja ärisektorite piiranguid. Kuigi sanktsioonid võetakse vastu ELi tasandil, sõltub jõustamine liikmesriikidest, kelle hulgas on sanktsioonide rikkumiste ja nendega seotud karistuste määratlused erinevad. Uus seadus sätestab rikkumiste järjekindlad määratlused, mis hõlmaksid selliseid toiminguid nagu rahaliste vahendite külmutamata jätmine, reisikeeldude või relvaembargode mittejärgimine, rahaliste vahendite ülekandmine isikutele, kelle suhtes kohaldatakse sanktsioone, või äritegevus sanktsioonide all olevate riikide riigiüksustega. Finantsteenuste või õigusnõustamisteenuste osutamine sanktsioone rikkudes muutub samuti karistatavaks süüteoks.
Direktiiv tagab, et karistused sanktsioonide rikkumise ja nendest kõrvalehoidmise eest on hoiatavad, muutes need kõigis liikmesriikides kuni viieaastase vanglakaristusega kuriteoks.
Aastal 29. veebruaril vastu võetud resolutsioonEuroopa Parlament mõistab Aleksei Navalnõi mõrva karmilt hukka ja toetab täielikult Julia Navalnajat tema otsusekindluses oma tööd jätkata. Saadikud rõhutavad, et täielik kriminaalne ja poliitiline vastutus tema surma eest lasub Vene riigil ja eelkõige selle presidendil Vladimir Putinil, kes tuleks vastutusele võtta.
Rõhutades, et Venemaa elanikke ei saa segi ajada "Kremli sõjaõhutava, autokraatliku ja kleptokraatliku režiimiga", kutsuvad saadikud EL-i ja selle liikmesriike üles näitama üles jätkuvalt vankumatut solidaarsust ning toetama aktiivselt Venemaa sõltumatut kodanikuühiskonda ja demokraatlikku opositsiooni.
Parlament nõuab, et EL, selle liikmesriigid ja sarnaselt mõtlevad partnerid kogu maailmas jätkaksid poliitilist, majanduslikku, rahalist ja sõjalist toetamist Ukrainale, mis on parim vastus Kremli režiimi praegustele rõhuvatele ja agressiivsetele tavadele. Ukraina otsustav võit võib viia Venemaa Föderatsioonis tõeliste muutusteni, eelkõige deimperialiseerumiseni, dekolonialiseerumiseni ja reföderaliseerimiseni, mis kõik on vajalikud tingimused demokraatia kehtestamiseks Venemaal.
Julia Navalnaja28. veebruaril esines Euroopa Parlamendi ees mõrvatud Venemaa korruptsioonivastase aktivisti Aleksei Navalnõi lesk.
Navalnaja süüdistas oma kõnes Venemaa võimu eesotsas president Vladimir Putiniga Navalnõi tapmise korraldamises. Ta ütles, et tema avalik mõrv näitas taas kõigile, et "Putin on kõigeks võimeline ja temaga ei saa läbi rääkida". Ta väljendas ka muret, et ükski ELi praegustest piiravatest meetmetest ei ole peatanud Venemaa agressiooni Ukrainas.
Selleks kutsus Navalnaja üles leidma uuenduslikumaid ideid Putini režiimi lüüasaamiseks nii siseriiklikult kui ka selle tegevuses naabrite suhtes. „Kui sa tõesti tahad Putinit võita, pead saama uuendajaks (…). Te ei saa Putinile haiget teha mõne teise resolutsiooni või sanktsioonide kogumiga, mis ei erine eelmistest (…). Teil ei ole tegemist poliitikuga, vaid verise mafioosoga (…). Kõige tähtsamad on Putini lähedased, tema sõbrad, kaaslased ja maffia raha hoidjad (…). Teie ja meie kõik peate selle kuritegeliku jõuguga võitlema.
Lisalugemist
Parlament kutsub ELi üles andma Ukrainale kõike, mida ta Venemaa alistamiseks vajab
ELi sanktsioonid: uued reeglid rikkumiste vastu võitlemiseks
Saadikud: EL peab aktiivselt toetama Venemaa demokraatlikku opositsiooni
Julia Navalnaja: "Kui tahad Putinit võita, võitle tema kuritegeliku jõuguga"
Arutelu 12. märts 2024: Euroopa Ülemkogu 21. ja 22. märtsi 2024. aasta kohtumise ettevalmistamine
Parlament soovib ELi Venemaa-vastaste sanktsioonide karmimat täitmist
Pikaajaline lahendus Ukraina rahastamisvajadustele
Euroopa Parlamendi liikmetega ühendust võtta
David McALLISTER, (EPP, DE), väliskomisjoni esimees
Nathalie LOISEAU (Renew, FR), julgeoleku ja kaitse allkomisjoni esimees
Michael GAHLER (EPP, DE), Ukraina-teemaline alaline raportöör
Andrius KUBILIUS (EPP, LT), Venemaa-teemaline alaline raportöör
Sophie in 't Veld (Renew, Madalmaad), liidu piiravate meetmete rikkumise raportöör
Sõda Gaza sektoris
Aastal 14. märtsil vastu võetud resolutsioonEuroopa Parlamendi liikmed kutsuvad Iisraeli üles viivitamatult võimaldama ja hõlbustama täieliku abi kohaletoimetamist Gazasse ja kogu Gazasse kõigi olemasolevate piiriületuskohtade kaudu, rõhutades tungivat vajadust humanitaarabi kiire, turvalise ja takistamatu juurdepääsu järele.
Nad kordavad oma üleskutset viivitamatule ja püsivale relvarahule, et tegeleda ähvardava massilise nälgimise ohuga Gazas ning kõigi pantvangide viivitamatu ja tingimusteta vabastamisega. Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele tuleb võimaldada viivitamatu juurdepääs kõigile Gazas peetavatele Iisraeli pantvangidele, et pakkuda neile arstiabi.
Euroopa Parlamendi liikmed hoiatavad, et Gazas ei saa olla rahu, julgeolekut, stabiilsust ja õitsengut ega palestiinlaste ja Iisraeli leppimist seni, kuni Hamas ja teised terrorirühmitused Gazas mingit rolli mängivad.
Parlament mõistab samuti teravalt hukka äärmuslike asustajate vägivalla suurenemise ja Iisraeli relvajõudude rünnakud palestiinlaste vastu Läänekaldal, rünnakud, milles on juba hukkunud sadu ja vigastada saanud tuhandeid Palestiina tsiviilisikuid. Parlamendiliikmed mõistavad teravalt hukka Palestiina maa ebaseadusliku asustamise kiirendamise, mis on rahvusvahelise õiguse rikkumine. Nad on sügavalt mures konflikti eskaleerumise ohu pärast, eriti Liibanonis.
Aastal 18. jaanuaril vastu võetud resolutsioonmõistis parlament võimalikult karmilt hukka Hamasi poolt Iisraeli vastu toime pandud põlastusväärsed terrorirünnakud. Saadikud mõistsid hukka ka Iisraeli ebaproportsionaalse sõjalise reaktsiooni, mis on põhjustanud enneolematus ulatuses tsiviilohvrite arvu.
Nad rõhutavad, et Iisraelil on õigus end kaitsta rahvusvahelise õiguse piires, mis tähendab, et kõik konflikti osapooled peavad alati vahet tegema võitlejatel ja tsiviilisikutel, et rünnakud peavad olema suunatud ainult sõjalistele eesmärkidele ja tsiviilisikud. ja rünnakutes ei tohi sihikule võtta tsiviilobjekte.
Samuti kutsutakse resolutsioonis üles tegema Euroopa algatust, et viia kahe riigi lahendus uuesti õigele teele, ning rõhutatakse rahuprotsessi viivitamatu taaskäivitamise absoluutset vajadust. Ta tervitab Euroopa Liitu ja Araabia Liigat Rahupäeva jõupingutused Lähis-Ida rahu nimel, mis käivitati vahetult enne rünnakuid 7. oktoobril.
Lisalugemist
Parlament kutsub Iisraeli üles avama kõik Gaza piiripunktid humanitaarabi andmiseks
Iisraeli-Hamasi sõda: parlamendiliikmed nõuavad alalist relvarahu kahel tingimusel
Saadikud mõistavad hukka Hamasi rünnaku Iisraeli vastu ja nõuavad humanitaarabi pausi
President Metsola Euroopa Ülemkogul: EL peab jääma sidusaks ja ühtseks
Juhtivad parlamendiliikmed mõistavad hukka Hamasi terroristide rünnaku Iisraeli vastu
Euroopa Parlamendi liikmetega ühendust võtta
David McALLISTER, (EPP, DE), väliskomisjoni esimees
Euroopa julgeolek ja kaitse
Kahes ELi välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika raportis vastu võetud 28. veebruaril, hoiatavad saadikud, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on vallandanud rea ülemaailmseid majandusšokke ning lisanud märkimisväärset destabiliseerivat survet Lääne-Balkani riikidele ja idapartnerluse riikidele.
Nad tahavad, et EL reformiks oma naabruspoliitikat ja kiirendaks laienemisprotsessi, edendades samal ajal institutsioonilisi ja otsustusreforme, sealhulgas 2024. aasta suveks tulevase töö tegevuskava avaldamist. Saadikud kutsuvad ELi üles parandama oma tegutsemissuutlikkust globaalsetele kriisidele reageerimiseks ja nende ennetamiseks.
USA-Hiina konkurentsi taustal on parlament mures eksklusiivsemate koostöövormide kasvava tähtsuse pärast ja rõhutab, et traditsioonilised mitmepoolsed foorumid – eelkõige ÜRO ja selle agentuurid – peaksid olema ELi eelistatud koostööfoorumid.
Keskendudes Venemaa ebaseaduslikule, provotseerimata ja põhjendamatule agressioonisõjale Ukraina vastu, tõstab parlament esile Iraani, Valgevene, Põhja-Korea ja Hiina rolli Kremli sõjamasina toetamisel. Saadikud ütlevad, et Venemaa sõda on osa laiemast strateegiast, mille eesmärk on õõnestada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, ning rõhutavad, et EL jätkab Kiievi toetamist konflikti lõpetamiseks vajalike sõjaliste vahenditega.
Saadikud nõuavad ka EL-i rahalise ja sõjalise abi suurendamist ja kiirendamist, rõhutades, et Ukraina sõjaline võit ning riigi tulevane lõimumine EL-i ja NATO-ga on vajalikud Euroopa julgeoleku, stabiilsuse ja jätkusuutliku rahu tagamiseks.
Lisalugemist
Välispoliitika, julgeolek ja kaitse: EL peaks keskenduma strateegilistele liitudele
Euroopa Parlamendi liikmetega ühendust võtta
Nathalie LOISEAU (Renew, FR), julgeoleku ja kaitse allkomisjoni esimees
David McAllister (EPP, Saksamaa), väliskomisjoni esimees ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika raportöör
Sven Mikser (S&D, Eesti), ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raportöör
Laienemine
19. märtsil arutasid väliskomisjoni saadikud Euroopa Liidu laienemise tulevikku Austria, Taani, Eesti, Soome, Läti, Leedu, Sloveenia välisministrite ning Bulgaaria, Horvaatia ja Küprose aseministrite või riigisekretäridega. Kreeka ja Ungari.
Aastal 2023 aastaaruanne ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta, hoiatavad saadikud, et Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on oluliselt destabiliseerinud Lääne-Balkani ja idapartnerluse riike. Raporti kohaselt seab see ohtu ELi julgeoleku. Selle probleemi lahendamiseks soovitavad saadikud ELil reformida oma naabruspoliitikat ja kiirendada laienemisprotsessi.
Veebruaris võttis parlament vastu aruanne, mis nõuab institutsioonilisi ja finantsreforme tagada ELi suutlikkus uusi liikmeid vastu võtta. Koos Ukraina rahastu, kiitis ta heaks Ukraina pikaajalise rahastamise, et aidata kaasa selle taastamis- ja moderniseerimispüüdlustele ning aidata Ukrainal ELi liikmeks saada. Parlamendiliikmed toetasid samuti Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu tugevdada ELi partnereid piirkonnas, hõlbustades ulatuslikke sotsiaal-majanduslikke reforme, tugevdades õigusriigi põhiõigusi ja kiirendades nende partnerite majanduslikku vastavusse viimist ELi standarditega.
Aastal 13. detsembril vastu võetud resolutsioon, nimetas parlament ELi laienemispoliitikat üheks tugevaimaks tema käsutuses olevaks geopoliitiliseks vahendiks ning strateegiliseks investeeringuks rahu ja julgeoleku tagamisse. Saadikud kutsuvad Euroopa Ülemkogu üles alustama ühinemisläbirääkimisi Ukraina ja Moldova Vabariigiga. Eeldusel, et teatud samme astutakse, tuleks Euroopa Parlamendi liikmete sõnul alustada ühinemiskõnelusi ka Bosnia ja Hertsegoviinaga ning anda Gruusiale kandidaatriigi staatus.
Saadikud rõhutavad ka, et EL peaks kehtestama kandidaatriikidele selge laienemise ajakava, et ühinemisläbirääkimised 2030. aastaks lõpule viia. Siiski ei tohiks olla kiiret teed liikmeks saamiseks. Saadikud nõuavad nn Kopenhaageni kriteeriumide täitmist, et kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid näitaksid üles järjekindlat ja püsivat pühendumust demokraatiale, õigusriigi põhimõtetele, inimõigustele ja vähemuste kaitse austamisele ning majandusreformidele.
Lisalugemist
Serbia ja Kosovo peavad töötama olukorra leevendamiseks Põhja-Kosovos
Montenegro edusammud ELiga ühinemisel on kaotamas hoogu
Parlament nõuab ELiga liitumiskõneluste alustamist Moldovaga
Saadikud kutsuvad EL-i ja Türkiye üles otsima alternatiivseid koostööviise
Saadikud hindavad olukorda Albaanias ning Bosnias ja Hertsegoviinas
Euroopa Parlamendi liikmetega ühendust võtta
David McAllister (EPP, Saksamaa), väliskomisjoni esimees
Tonino Picula (S&D, HR), Montenegro raportöör
Nacho Sánchez Amor (S&D, ES), Türkiye raportöör
Isabel Santos (S&D, PT), Albaania-teemaline raportöör
Paulo Rangel (EPP, PT), Bosnia ja Hertsegoviina raportöör
põllumajandus
Komisjoni põllumajandustootjatele mõeldud lihtsustamispaketti ja põllumajandussektori panust ELi kliimaeesmärkide saavutamisse arutati 19. märtsil põllumajanduskomisjonis kahel arutelul volinikega. Saadikud arutasid põllumajandusvoliniku Janusz Wojciechowskiga komisjoni ettepanekuid põllumajandustootjate halduskoormuse vähendamiseks. Parlamendiliikmed arutasid kliimameetmete voliniku Wopke Hoekstraga põllumajandussektori panust ELi kliimaeesmärkide saavutamisse.
Arutelu volinik Wojciechowskiga järgneb arvamuste vahetusele samal teemal, mida parlamendiliikmed pidasid komisjoni esindajatega 26. veebruaril toimunud komisjoni koosolekul. on siin vahetust uuesti vaadata.
Aastal kiri 20. veebruaril saadetud volinik Wojciechowskile. Põllumajanduskomisjoni esimees Norbert Lins (EPP, DE), keda toetas enamik fraktsioone, esitas ettepanekud Euroopa põllumajandustootjate praeguste raskuste lahendamiseks.
7. veebruaril toimus täiskogu arutelu säästva ja õiglaselt tasustatud ELi põllumajanduse üle. on siin arutelu uuesti vaatama.
12. märtsil arutasid parlamendiliikmed vajadust kehtestada sanktsioonid Venemaa ja Valgevene toiduainete ja põllumajandustoodete impordile EL-i ning tagada ELi põllumajandustootmise stabiilsus. Saate arutelu vaadata siin.
Euroopa Parlamendi liikmetega ühendust võtta
Norbert Lins (EPP, DE), põllumajanduskomisjoni esimees
Euroopa majanduse koordineerimine
13. märtsil Saadikud võtsid vastu resolutsiooni oma mured ja prioriteedid liikmesriikidevahelise majanduskoordineerimise järgmiseks tsükliks. Nad väljendasid muret ELi majandusolukorra, püsiva majandusliku ebakindluse ning nõrga majanduskasvu, konkurentsivõime ja tootlikkuse pärast.
Saadikud lisavad, et paljud liikmesriigid kannatavad struktuuriliste väljakutsete all, mis takistavad nende kasvupotentsiaali ning avaliku ja erainvesteeringute puudumine teatud liikmesriikides blokeerib sotsiaalselt tasakaalustatud ja jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali. Samuti rõhutavad nad, et piisavad avaliku sektori investeeringud on üliolulised ELi majandusjuhtimise raamistiku reformi põhieesmärkide saavutamiseks ning liidu praeguste ja tulevaste prioriteetidega tegelemiseks, nagu roheliste ja digitaalsete üleminekute rahastamine.
Lisalugemist
Euroopa Parlamendi liikmetega ühendust võtta
René Repasi (S&D, DE), raportöör
