Tänasest valimiseelsest väljaandest selgub, et peamiste valimisnäitajate osas on positiivne tõusutrend, vaid paar nädalat on jäänud ELi kodanike hääletussedelite andmiseni 6.–9. juunil. Huvi valimiste vastu, teadlikkus nende toimumisajast ja ka tõenäosus hääletada on alates viimasest uuringust 2023. aasta sügisel, mil neid viimati mõõdeti, tõusuteel. Tõusud on veelgi silmatorkavamad võrreldes 2019. aasta kevaduuringuga (kolm kuud enne eelmisi Euroopa Parlamendi valimisi).
60% ütleb praegu, et on huvitatud juunis hääletamisest (+3 pp võrreldes 2023. aasta sügisega ja +11 pp võrreldes 2019. aasta veebruari/märtsiga). 71% ütleb, et on tõenäoline, et nad hääletavad (7 kuni 10 skaalal 1-10), mis on +3 protsendipunkti võrreldes 2023. aasta sügisega ja +10 protsendipunkti võrreldes 2019. aasta veebruari/märtsiga. Leiud näitavad, et ELi kodanikud on on väga teadlik valimiste olulisusest praeguses geopoliitilises kontekstis, kaheksa vastanut kümnest (81%) nõustus, et see muudab hääletamise veelgi olulisemaks. Suur enamus kõigis liikmesriikides toetab seda väidet.
Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola ütleb uuringu tulemusi kommenteerides: „Eurooplased on teadlikud, et hääletuskastide juures on panused kõrged ning hääletamine on praeguses geopoliitilises kontekstis veelgi olulisem. Kutsun meie kodanikke üles andma oma hääl eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel, tugevdama Euroopa demokraatiat ja kujundama Euroopa tulevikku.
Nagu see seadusandja järeldab, on 81% ELi kodanikest Euroopa Parlamendist positiivne või neutraalne kuvand, samas kui ainult 18% on negatiivne. Veelgi enam, enamus ELis (56%) sooviks, et EP mängiks olulisemat rolli, samas kui vaid 28% sooviks näha vastupidist ja 10% säilitaks praeguse rolli.
President Metsola lisab: „Parlament ja Euroopa Liit on viimastel aastatel toimetanud enneolematult. Oleme seisnud silmitsi erakordsete ja väljakutseid pakkuvate oludega, kuid selle tulemusel oleme välja tulnud veelgi tugevamate ja ühtsematena. Parlament on olnud ja on ka edaspidi kodanike hääl ja eestkõneleja ELis.
Euroopa kodanikud sooviksid näha valimiskampaania peamiste teemadena võitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega (33%) ning rahvatervise toetamist (32%). Kolmandal kohal on toetus majandusele ja uute töökohtade loomisele ning EL-i kaitse ja julgeolek (31%). Kodanike tähtsus ELi kaitsele ja julgeolekule on parlamendi ametiaja jooksul kasvanud, eriti seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu. Nüüd mainitakse seda esimese (või ühise esimese) valimiskampaania prioriteedina üheksas riigis, kõrgeimad tulemused on Taanis (56%), Soomes (55%) ja Leedus (53%).
Samamoodi seavad ELi kodanikud tulevikku silmas pidades kaitse ja julgeoleku (37%) esmatähtsaks ELi positsiooni tugevdamisel ülemaailmselt, järgnevad energiaküsimused ja toiduga kindlustatus/põllumajandus (mõlemad 30%). Kui kümnest kodanikust neli ütleb, et ELi roll on viimastel aastatel muutunud olulisemaks, siis 35% arvab, et see on jäänud samaks ja 22%, et see on vähenenud. Riiklikul tasandil usub suhteline enamus 15 riigis, et tema roll maailmas on aastatega muutunud olulisemaks – Rootsis ulatub osakaal 67%-ni, Portugalis 63%-ni ja Taanis 60%-ni. Samal ajal ütlevad Sloveenia ja Tšehhi kodanikud kõige tõenäolisemalt, et ELi roll on muutunud vähem oluliseks (vastavalt 32% ja 30%).
Peaaegu kolmveerand kodanikest (73%, +3 protsendipunkti võrreldes 2023. aasta sügisega) ütleb, et ELi meetmed mõjutavad nende igapäevaelu, sealhulgas viiendik (20%), kellele need avaldavad "väga" mõju. Lisaks nõustub suur enamus eurooplasi, et nende riik saab ELi liikmelisusest kasu (71%). Need tulemused on 2023. aasta sügisega võrreldes stabiilsed ja jätkuvalt kõrgel tasemel kogu ELis.
Täielikud tulemused leiate siin.
Taust
Euroopa Parlamendi 2024. aasta kevadise Eurobaromeetri uuringu viis läbi Verian (endine Kantar) teadusagentuur 7. veebruarist 3. märtsini 2024 kõigis 27 ELi liikmesriigis. Uuring viidi läbi näost-näkku ning videointervjuusid (CAVI) kasutati lisaks Tšehhis, Taanis, Soomes ja Maltal. Kokku viidi läbi 26,411 XNUMX intervjuud. EL-i tulemusi kaaluti iga riigi rahvaarvu järgi.
