Ukraina laevastik tundub oluliselt nõrgem kui Venemaa merevägi
Ukraina väike laevastik – vaid 5,000 tegevmadrust ja käputäis väikseid rannikupaate – tundub esmapilgul oluliselt nõrgem kui Venemaa merevägi.
Kremli Musta mere laevastik koosneb enam kui 40 rindesõjalaevast. Venelased näivad olevat valmis katkestama Ukraina juurdepääsu merele – sisuliselt taasloodes Anaconda strateegia, mida 19. sajandi USA president Abraham Lincoln kasutas konföderatsiooni lämmatamiseks.
Kuid Venemaa edu pole tõenäoliselt garanteeritud, sest ukrainlased on merel sama üllatavalt vastupidavad kui maal, olles juba korraldanud mitmeid edukaid rünnakuid Venemaa mereväe vastu, ütles endine ülemjuhataja James Stavridis Bloombergile. NATO Euroopas.
Kuidas näeb lähikuudel välja Ukraina sõja mereväe komponent?
Veidi üle kümne aasta tagasi külastasin Krimmi Sevastopoli sadamat ja sõin lõunat Ukraina mereväeoperatsioonide juhi Viktor Maksimoviga. Saime jälgida Vene laevastikku, mis asus veidi kaugemal sisemaal.
See oli enne Venemaa sissetungi Krimmi 2014. aastal, kuid ka siis ütles Ukraina admiral õigustatult: “Varem või hiljem nad siia sadamasse tulevad. Ja nende laevastik on palju tugevam kui meie oma. “
Tol ajal lükkasin täiemahulise invasiooni idee tagasi, kuid Venemaa president Vladimir Putin on kaks korda tõestanud, et ma eksin. Sevastopol on venelaste käes ja annab neile potentsiaalsetes lahingutes merel selge eelise.
Venelastel on üle kolme tosina lahinguvalmis sõjalaeva, millel on otsene juurdepääs Musta mere põhjaosa peamistele veeteedele ja vähemalt osaline kontroll 60 protsendi Ukraina rannajoone üle Krimmist läbi Aasovi mere kuni Venemaa mandriosani. Ukraina on kaotanud oma peamised sõjalaevad, mis 2014. aastal vangistati või hävitati, ning peab võtma sissiliku lähenemise. Siiani mängib ta oma nõrku kaarte väga hästi välja.
Möödunud kuul Mustal merel toimunud Venemaa lipulaeva ristleja Moskva šokeeriv uppumine oli hea näide sellest, kuidas ukrainlased lähenevad sõjale oma ranniku lähedal. Nad kasutasid kohapeal toodetud lühimaa tiibraketti Neptune ja püüdsid venelased ette valmistamata. Vene õhutõrjesüsteemi rike koos halva kahjustuste kontrolliga põhjustas laeva, selle raske tiibrakettide patarei ja (ukrainlaste hinnangul) sadade umbes 500 meeskonnaliikme kaotuse.
Eelmisel nädalal teatasid ukrainlased, et on kasutanud Türgi droone (mida üha sagedamini ilmub lahinguväljadele üle maailma) kahe Vene patrullkaatri uputamiseks.
Nii Moskvale suunatud löögi kui ka kahe paadi uppumise tagajärjeks on see, et ukrainlased kavatsevad ranniku lähedal kontrolli eest võidelda. Muidugi on lääne riistvara hädavajalik – Ühendkuningriik on lubanud sel kuul tarnida sadu Brimstone’i laevavastaseid rakette –, kuid olulised on ka reaalajas luure ja sihtimine. Merelsõjas, kus laevad ei saa peituda maastiku iseärasuste taha, on see ülioluline. Näiteks Teise maailmasõja ajal toimunud Midway lahing pöördus peaaegu täielikult USA poole tänu Ameerika luure võimele juhtida Jaapani kõrgemat USA mereväge.
Venelased peavad välja pakkuma uued strateegiad. See võib hõlmata mere kasutamist "külgtsoonina", et mööda minna Ukraina kaitsjate liinidest maismaal, sarnaselt kindral Douglas MacArthuri julgele sammule 1950. aastal Korea poolsaarel Incheonis.
Teine võimalus oleks blokeerida Ukraina kõige olulisem sadam Odessa, millega üritatakse Ukraina majandust maailmaturgudest lahutada. Kolmandaks püüavad venelased tõenäoliselt anda merelt intensiivset toetustuld Ukraina kaldal asuvate sihtmärkide pihta – nad on hiljuti demonstreerinud võimekust näiteks allveelaevalt maapealse rünnaku jaoks välja lasta tiibrakette.
Ukrainlased saavad vastulöögiks kasutada oma maavägede kogemusi, mis hävitavad sadu Vene tanke ja soomusmasinaid, kasutades lääneliitlaste pakutud suhteliselt odavaid relvi. USA mereväe eriüksustel on hea valik laevanduse deaktiveerimiseks ja osa neist süsteemidest tuleb ukrainlastele pakkuda.
President Joe Bideni pakutud 33 miljardi dollari suurune abipakett Ukrainale sisaldab rannikukaitse riistvara. Teistel NATO liikmesriikidel, näiteks Norral, on väga head rannikusüsteemid, mida nad võiksid pakkuda.
Tasub kaaluda eskortsüsteemi loomist Ukraina (ja teiste riikide) kaubalaevadele, mis soovivad Odessasse siseneda ja sealt lahkuda. See oleks sarnane Ernest Willi eskortidega, mida 1980. aastatel Pärsia lahes Iraani ja Iraagi sõja ajal laevadele pakuti.
Lääs võiks Ukraina mereväe laevadevastaseid õppusi läbi viia ka väljaspool riiki, võimalik, et Rumeenias lähedal asuvas Constantas. (Rumeenlased on hiljuti alustanud juurdepääsu Ukraina kaupadele sellest sadamast.)
Vastasseisu/riskispektri kõrgeimas otsas võivad liitlased kaaluda humanitaarmereväe missiooni tsiviilisikute (või isegi Ukraina sõjaväelaste) evakueerimiseks hukule määratud Mariupoli linnast. Selle humanitaarabinõuna määratlemine muudaks Moskval keeruliseks osalevate laevade ründamise, kuid nad peavad olema korralikult relvastatud ja valmis missiooni kaitsma.
Suur Must meri on valdavalt rahvusvaheline. NATO sõjalaevad võivad vabalt reisida peaaegu kõikjal, kus nad soovivad, sealhulgas Ukraina territoriaalvetes ja selle 200-miilises majandusvööndis. Nende vete Venemaale loovutamine ei ole mõttekas. Tõenäoliselt saab neist hoopis järgmine suurem rinne Ukraina sõjas.
Foto: Graffiti Sevastopolis pärast Krimmi annekteerimist, mis kujutab Venemaa presidenti Vladimir Putinit / Bloomberg
Allikas: Bloomberg TV Bulgaaria
Märkus. James Stavridis on Bloomberg Opinioni kolumnist. Ta on USA mereväe pensionil admiral ja endine liitlasvägede ülemjuhataja ning Tuftsi ülikooli Fletcheri õigus- ja diplomaatiakooli audekaan. Ta on ka Rockefelleri fondi esimees ja Carlyle Groupi globaalsete asjade asepresident.
