Nõukogu võttis täna vastu otsuse, millega pikendatakse ühe aasta võrra kuni 31. juulini 2023 sihipäraste piiravate meetmete raamistikku olukorra lahendamiseks Liibanonis.
See raamistik, mis võeti algselt vastu 30. juulil 2021, näeb ette võimaluse kehtestada sihipäraseid sanktsioone isikute ja üksuste suhtes, kes vastutavad demokraatia või õigusriigi põhimõtete kahjustamise eest Liibanonis, ja seda ühe järgmistest meetmetest:
- demokraatliku poliitilise protsessi takistamine või õõnestamine, takistades püsivalt valitsuse moodustamist või takistades või tõsiselt kahjustades valimiste läbiviimist;
- Liibanoni ametivõimude poolt heaks kiidetud ja asjaomaste rahvusvaheliste osalejate, sealhulgas ELi toetatavate kavade elluviimise takistamine või õõnestamine, et parandada avalikus sektoris vastutust ja head valitsemistava või kriitiliste majandusreformide elluviimist, sealhulgas pangandus- ja finantssektoris, sealhulgas läbipaistvate ja mittediskrimineerivate õigusaktide vastuvõtmine kapitali ekspordi kohta;
- tõsine rahaline üleastumine seoses avalike vahenditega, kuivõrd asjaomased teod on hõlmatud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga, ja kapitali lubamatu eksport.
Sanktsioonid hõlmavad ELi reisimise keelustamist ja isikute varade külmutamist ning üksuste varade külmutamist. Lisaks on ELi isikutel ja üksustel keelatud teha vahendeid loetletud isikutele kättesaadavaks.
Taust
7. detsembril 2020 võttis nõukogu vastu järeldused, milles märkis kasvava murega, et Liibanonis juurdunud tõsine finants-, majandus-, sotsiaal- ja poliitiline kriis on viimastel kuudel jätkuvalt süvenenud ning Liibanoni elanikkond oli esimene kannatavad riigis kasvavate raskuste all. Ülemkogu rõhutas tungivat vajadust, et Liibanoni ametivõimud viiksid ellu reforme, et taastada rahvusvahelise üldsuse usaldus, ning kutsus kõiki Liibanoni sidusrühmi ja poliitilisi jõude üles toetama Liibanonis usaldusväärse ja vastutustundliku valitsuse kiiret moodustamist, mis suudaks ellu viia vajalikke reformid.
Pärast seda on nõukogu korduvalt väljendanud tõsist muret Liibanoni olukorra halvenemise pärast ning kutsunud Liibanoni poliitilisi jõude ja sidusrühmi üles tegutsema riiklikes huvides.
Nõukogu võttis 30. juulil 2021 vastu olukorra lahendamiseks suunatud piiravate meetmete raamistiku.
Hiljutiste üldvalimiste õigeaegne läbiviimine 15. mail 2022 ei ole veel täieõigusliku valitsuse moodustamine ning Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) 7. aprillil 2022 sõlmitud personalitasandi lepingu teretulnud allkirjastamine tuleb veel muuta. sõlmida väljamakse leping IMF-iga.
Samal ajal halveneb Liibanoni majanduslik, sotsiaalne ja humanitaarolukord jätkuvalt ning inimesed kannatavad jätkuvalt.
Liit on jätkuvalt valmis kasutama kõiki oma poliitilisi vahendeid, et aidata kaasa jätkusuutlikule väljapääsule praegusest kriisist ning reageerida demokraatia ja õigusriigi põhimõtete ning majandusliku, sotsiaalse ja humanitaarolukorra edasisele halvenemisele Liibanonis.
Liibanoni stabiilsus ja heaolu on kogu piirkonna ja Euroopa jaoks üliolulised. EL seisab praegu Liibanoni rahva kõrval. Siiski on ülimalt oluline, et Liibanoni juhtkond jätaks kõrvale oma erimeelsused ja töötaks koos valitsuse moodustamiseks ja riigi jätkusuutliku taastumise suunas vajalike meetmete kehtestamiseks.
Külasta koosolekul lehele
