Nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament jõudsid kriitiliste üksuste vastupanuvõimet käsitleva direktiivi osas poliitilisele kokkuleppele.
Nüüd jätkatakse tööd tehnilisel tasandil, et viia lõpule ajutine kokkulepe täieliku õigusteksti osas. Enne ametliku vastuvõtmismenetluse läbimist peavad selle lepingu heaks kiitma nõukogu ja Euroopa Parlament.
Selle direktiivi eesmärk on vähendada kriitiliste üksuste haavatavust ja tugevdada nende füüsilist vastupidavust. Need on elutähtsaid teenuseid pakkuvad üksused, millest sõltuvad ELi kodanike elatusvahendid ja siseturu nõuetekohane toimimine. Nad peavad suutma loodusõnnetusteks, terroriohtudeks, tervisehädaolukordadeks või hübriidrünnakuteks valmistuda, nendega toime tulla, nende eest kaitsta, neile reageerida ja neist taastuda.
Täna kokku lepitud tekst hõlmab kriitilisi üksusi mitmes sektoris, nagu energeetika, transport, tervishoid, joogivesi, heitvesi ja kosmos. Mõned direktiivi eelnõu sätted hakkavad kehtima ka keskasutustele.
Liikmesriikidel peab olema riiklik strateegia kriitiliste üksuste vastupanuvõime suurendamiseks, riskianalüüsi läbiviimine vähemalt iga nelja aasta järel ja kriitiliste üksuste kindlaksmääramine, mis pakuvad olulisi teenuseid. Kriitilised üksused peavad tuvastama asjakohased riskid, mis võivad oluliste teenuste osutamist oluliselt häirida, võtma asjakohaseid meetmeid oma vastupanuvõime tagamiseks ja teavitama pädevaid asutusi häirivatest intsidentidest.
Direktiivi ettepanekuga kehtestatakse ka eeskirjad Euroopa erilise tähtsusega kriitiliste üksuste tuvastamiseks. Kriitiline üksus loetakse Euroopa erilise tähtsusega, kui see osutab olulist teenust kuuele või enamale liikmesriigile. Sel juhul võivad liikmesriigid paluda komisjonil korraldada nõuandemissioon või ta võib ise teha asjaomase liikmesriigi nõusolekul ettepaneku hinnata meetmeid, mida asjaomane üksus on võtnud kohustuste täitmiseks direktiiv.
Taust
Euroopa Komisjon esitas 2020. aasta detsembris ettepaneku võtta vastu direktiiv kriitiliste üksuste vastupanuvõime kohta. Pärast vastuvõtmist asendab kavandatav direktiiv praegu kehtiva, 2008. aastal vastu võetud Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride tuvastamise ja määramise direktiivi.
Selle direktiivi 2019. aasta hinnang rõhutas vajadust ajakohastada ja veelgi tugevdada olemasolevaid eeskirju, pidades silmas ELi ees seisvaid uusi väljakutseid, nagu digitaalmajanduse tõus, kliimamuutuste kasvav mõju ja terroriohud. Praegune COVID-19 pandeemia on eriti näidanud, kuivõrd pandeemia ohus võivad kriitilised infrastruktuurid ja ühiskonnad olla ning kui suur on vastastikune sõltuvus, mis valitseb ELi liikmesriikides ja kogu maailmas.
Koos kriitilisi üksusi käsitleva direktiivi ettepanekuga esitas komisjon ka ettepaneku võtta vastu direktiiv, mis käsitleb meetmeid küberturvalisuse kõrge taseme saavutamiseks kogu ELis (NIS 2), mille eesmärk on vastata samadele kübermõõtmega seotud probleemidele. Nõukogu ja parlament jõudsid selle ettepaneku osas kokkuleppele 2022. aasta mais.
2020. aasta septembris esitas komisjon digitaalse töökindluse seaduse (DORA) ettepaneku, millega tugevdatakse selliste finantsüksuste nagu pangad, kindlustusseltsid ja investeerimisühingud IT-turvalisust. Selle eesmärk on tagada finantssektor Euroopa suudab säilitada vastupidavaid toiminguid ka raskete tööhäirete korral. Nõukogu ja parlament jõudsid selle ettepaneku osas kokkuleppele 2022. aasta mais.
Liikmesriigid peavad tagama kõigi kolme õigusakti kooskõlastatud rakendamise.
