Leping plastireostuse vastu, arglik võit

29. maist 2. juunini jõudsid 175 riiki kokkuleppele rahvusvahelises lepingus, mille eesmärk on võidelda plastireostusega.

Rääkimine UNEPi juht Inger Andersen ütles esmaspäevasel avamisel otse, et "me ei saa sellest jamast välja pääseda", lisades, et "edu võivad tuua ainult kõrvaldamine, vähendamine, täielik elutsüklipõhine lähenemine, läbipaistvus ja õiglane üleminek."

Ja oma sissejuhatavas kõnes kirjeldas Emmanuel Macron plastireostust kui "viitsütikuga pommi": ​​"Täna ekstraheerime fossiilkütuseid, et toota plasti, mille seejärel põletame. See on ökoloogiline jama.

Pärast viis päeva kestnud töömahukaid läbirääkimisi vaadatakse esimest versiooni läbi novembris Nairobis (Keenias) peetaval kohtumisel, eesmärgiga sõlmida lõplik leping 2024. aasta lõpuks.

Viimasel kohtumisel, mida juhtisid Prantsusmaa ja Brasiilia, võeti resolutsiooni ettepanek vastu täiskogu istungil kell UNESCO peakorter Pariisis reede õhtul.

Teksti kohaselt palub rahvusvaheline läbirääkimiskomitee (INC) oma esimehel sekretariaadi abiga valmistada ette õiguslikult siduva rahvusvahelise lepingu esimese versiooni eelnõu.
Esmaspäevast saati kohtunud läbirääkijad suutsid asja tuumani jõuda alles kolmapäeva õhtul pärast kahepäevast blokeerimist Saudi Araabia ja mitme Pärsia lahe riigi, Venemaa, Hiina, Brasiilia ja India poolt. See blokeering oli seotud küsimusega, kas kasutada kahekolmandikulist häälteenamust juhul, kui lepinguprojekti tulevasel läbivaatamisel üksmeelele ei jõuta. Viierealises avalduses, milles lahknevusi tunnistati, lükati teema edasi.

Aruteludest selgusid vastuolulised lähenemised: ühelt poolt ambitsioonika kokkuleppe pooldajad, kes soovivad tegeleda plastiga tootmisest kõrvaldamiseni. Viimased eesotsas Norra ja Rwandaga, sealhulgas Euroopa Liidu ja Jaapaniga, panustavad plasti tootmise vähendamise siduvatele eesmärkidele ja kõige problemaatilisemate kasutuste (sh ühekordselt kasutatavate plastide) keelustamisele. Teisest küljest keskendub rühm riike, mis on suured nafta- ja plastitootjad, jäätmeprobleemile ning propageerivad ringlussevõttu või muid tehnoloogilisi lahendusi probleemi leevendamiseks. Need riigid, sealhulgas Hiina ja USA, nõuavad vähem piiravat teksti.

Prantsuse ajalehe Mediapart andmetel püüdsid 190 lobisti edenemisele pidurit tõmmata. Nad kaitsesid ülemaailmsete hiiglaste nagu Nestlé, Lego, Exxon Mobil ja Coca-Cola ning Prantsuse ettevõtete nagu Carrefour, Michelin, Danone ja Total Energies huve.

Nagu ka nende esindajad, eelkõige European Plastics Euroopa Näiliselt roheliste struktuuride, nagu näiteks naftatööstuse asutatud MTÜ Alliance to End Plastic Waste, taga olid Unescos hästi esindatud. Kuid kõik professionaalsed, teaduslikud ja assotsiatiivsed vaatlejad, kes olid kohale tulnud, ei pääsenud ruumipuuduse tõttu iga päev.

Kas teadsite?

Üle 400 miljonit tonni plasti toodetakse igal aastal kogu maailmas, millest pool on mõeldud kasutamiseks ainult üks kord. Sellest ringlusse võetakse vähem kui 10 protsenti.

Hinnanguliselt 19-23 miljonit tonni satuvad igal aastal järvedesse, jõgedesse ja meredesse. See on ligikaudu 2,200 Eiffeli torni kaal kokku.

Aastas voolab ookeanidesse umbes 11 miljonit tonni plastijäätmeid. See võib aastaks 2040 kolmekordistuda ning see reostus mõjutab allaneelamise, takerdumise ja muude ohtude kaudu enam kui 800 mere- ja rannikualade liiki.

Mikroplastid – kuni 5 mm läbimõõduga pisikesed plastosakesed – leiavad tee toitu, vette ja õhku. Hinnanguliselt tarbib iga inimene planeedil aastas rohkem kui 50,000 XNUMX plastiosakest, mis võrdub krediitkaardiga – ja palju rohkem, kui arvestada sissehingamist.

Kasutuselt kõrvaldatud või põletatud ühekordselt kasutatav plast kahjustab inimeste tervist ja bioloogilist mitmekesisust ning saastab iga ökosüsteemi mäetippudest kuni ookeanipõhjani.