India ühe iidse ja hinnatuma püha metsa südames on põlisrahvaste kogukonnad ühendanud jõud kristlastega, et toetada nende arvates hindamatute ja pühade metsaalade säilitamist.
Nime saanud küla järgi, kus see asub – Mawphlang –mets asub lopsakates Khasi mägedes India kirdeosas Meghalaya osariigis, mitte kaugel India piirist Hiinaga. Tuntud erinevalt kui "Loodusmuuseum"Ja"pilvede asupaik"Mawphlang tähendab "samblaga kaetud kivi” kohalikus khasi keeles ja on tõenäoliselt kuulsaim 125 pühast metsast riigis.
Arvatakse, et Mawphlang on põlisjumaluse elupaik, mis kaitseb külaelanikke kahju eest. Mawphlang on tihe, bioloogiliselt mitmekesine 193 aakri suurune ravimtaimede, seente, lindude ja putukate meka. Inimesed on sajandeid külastanud selliseid pühasid salusid nagu Mawphlang, et palvetada ja ohverdada loomi jumalustele, keda nad usuvad, et need ruumid elavad. Igasugune rüvetamine on rangelt keelatud; isegi lihtne lille- või lehekorjamine on enamikus metsades keelatud.
"Siin toimub inimese ja Jumala vaheline suhtlus," Mawphlangi metsa pühitsenud kohaliku preestrite klanni esivanemate suguvõsa liige Tambor Lyngdoh. rääkis Associated Pressile 17. jaanuari mänguloos. "Meie esivanemad eraldasid need salud ja metsad, et tähistada harmooniat inimese ja looduse vahel."
Kuid viimasel ajal on kliimamuutused, reostus ja metsade raadamine võtnud oma osa pühadest metsadest nagu Mawphlang. Põlisrahvaste pöördumine kristlusse19. sajandil Briti koloniaalvõimu ajal alguse saanud, on avaldanud mõju ka kohalikule ökokultuurile.
HH Morhmeni sõnul, keskkonnakaitsja ja pensionil unitaari minister, kaotasid ristiusku pöördunud vaimsed sidemed metsade ja traditsiooniliste tõekspidamistega. "Nad vaatasid oma uut religioon kui valgus ja need rituaalid kui pimedus, kui paganlikud või isegi kurjad,” tsiteeris AP artikkel Mohrmeni sõnu.
Viimastel aastatel on keskkonnakaitsjad koostöö põlisrahvaste ja kristlike kogukondadega ning valitsusasutustega on mänginud olulist rolli teabe levitamisel metsade eest hoolitsemise tähtsuse kohta. Ökosüsteeme peetakse piirkonna ökoloogilise tasakaalu ja bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt hindamatuks.
"Me avastame nüüd, et isegi kohtades, kus inimesed on ristiusku võtnud, hoolitsevad nad metsade eest," ütles Mohrmen.
Tüüpiline näide on Jaintia Hills, mis hõlmab umbes 500 majapidamist. Heimonmi Shylla sõnulpiirkonna juht, kes on ka diakon, on peaaegu iga elanik presbüterlane, katoliiklane või Jumala kiriku liige.
"Ma ei pea metsa pühaks," ütles ta AP-le. "Aga ma tunnen selle vastu suurt aukartust."
Teine Jaintia Hillsi kristlik elanik Petros Pyrtuh seikleb koos oma 6-aastase pojaga regulaarselt oma küla lähedal asuvas pühas metsas, lootuses tekitada temas austust ja austust metsade vastu. "Meie põlvkonnas ei usu me, et see on jumalate elupaik," ütles Pyrtuh. "Aga me jätkame metsa kaitsmise traditsiooni, sest meie esivanemad on käskinud metsa mitte rüvetada."
