Teatavasti nihutame ka sel aastal kella 31. märtsi hommikul ühe tunni võrra edasi. Seega jätkub suveaeg kuni 27. oktoobri hommikuni, mil nihutame selle tunni võrra tagasi.
Pärast kolm aastat hiljem, 2018. aastal toimunud esialgseid arutelusid tegi Euroopa Komisjon ettepaneku ajamuutus tühistada, jättes liikmesriikidele õiguse otsustada, milline ajavöönd nende territooriumil kehtib. Siiani pole asjas lõplikku otsust tehtud ja see idee on Euroopa Liidu Nõukogus aruteluks külmutatud, sest ei jõuta üksmeelele, kumb aeg sisse viia – kas suvi või talv. Hiljutist otsust selles küsimuses ei ole oodata.
Pärast Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri suveajavastast lobitööd korraldas Euroopa Parlament 2018. aastal uuringu, mis näitas, et suur enamus eurooplastest toetas suveaja kaotamist.
Tegelikult osales veebiküsitluses vaid 4.6 miljonit eurooplast – kolm miljonit neist sakslased, kes domineerisid abolitsionääride leeris. Näiteks Suurbritannias viitsis hääletada vaid 13,000 XNUMX inimest.
Kokku soovis talveaja kaotamist umbes 80% küsitluses osalejatest. Tulemused näitavad ka märkimisväärset vanusevahet – üle 50-aastased Euroopas on kellakeeramise vastu ja alla 24-aastased pooldavad suveaega või ei hooli sellest.
