NEW YORK. — Tänan teid ja tere pärastlõunal. Mul on suur rõõm olla siin, ÜROs, esindada Euroopa Liitu ja osaleda [ÜRO] Julgeolekunõukogu koosolekul, et rääkida Euroopa Liidu ja ÜRO koostööst.
Kuid ma olen rääkinud millestki enamast. Alustasin sellest, et elame väga keerulises, raskes ja väljakutseid pakkuvas maailmas. Kuid ilma ÜROta on maailm veelgi keerulisem ja ohtlikum.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on valgus pimeduses. Maailm muutub aina tumedamaks, kuid ilma ÜROta oleks asjad palju hullemad.
Tahtsin rõhutada ÜRO tähtsust maamärgina keset segadust.
Avaldasin tugevat toetust ÜRO süsteemile ja eriti peasekretärile [ÜRO António Guterresile]. Eelkõige talle, kaitstes teda põhjendamatute rünnakute eest, mida ta on kannatanud.
Minu alguses kõne, keskendusin konkreetselt kahele tänapäeva maailma põhiprobleemile. Mõlemad on määrav hetk ÜRO jaoks, ÜRO väärtuste ja põhimõtete austamise jaoks: Ukraina ja Gaza.
Ukrainas jätkub Venemaa agressioon väga jõhkralt.
Ma arvan, et ukrainlastel pole võimalust alistuda, valget lippu heisata. Ukrainlastel pole [seda teha] õige hetk. Nad peavad jätkama sissetungijale vastupanu ja meie peame jätkama nende toetamist, et panna nad vastu.
Olen olnud Ukrainas. Nende linnu pommitavad Vene raketid ning nende kultuuri ja identiteeti ähvardab hävitamine. Sest Venemaa eitab Ukrainale õigust eksisteerida.
See rünnak on taaskord ÜRO põhikirja räige rikkumine ja oli üsna koomiline, et täna süüdistas Venemaa suursaadik [ÜRO juures] Euroopa Liitu agressiivse jõuna.
Kas me oleme agressiivne jõud? Seda räägib Venemaa, kes on käivitanud selle sajandi suurima agressiooni naabri vastu?
Noh, ma taotlesin Ukraina Euroopa Liidu liikmestaatust, mis on tugevaim julgeolekukohustus, mida saame Ukrainale pakkuda.
Ma rõhutasin, et me ei ole vene rahva vastu. Me ei ole Venemaa – vene rahvuse ja riigi vastu. Oleme lihtsalt autoritaarse režiimi vastu, kes on tunginud oma naabrisse, rikkudes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja.
Teine probleem on Gaza. Olukord Gazas on väljakannatamatu. Kaalul on Palestiina elanikkonna ellujäämine. Toimub laiaulatuslik hävitamine. Kõik, mis ühiskonna moodustab, hävitatakse süstemaatiliselt: kalmistutest ülikoolideni, perekonnaregistri ja vararegistrini. Laiaulatuslik hävitamine, sadade tuhandete inimeste ähvardav nälg, nälg ning terav tervishoiu- ja humanitaarabi puudumine.
Mida me teame, on see, et paljud lapsed on traumeeritud, orvud ja ilma peavarjuta.
Samas peame meenutama, et terroristide käes on endiselt üle 100 Iisraeli pantvangi.
Seda olukorda tuleb leevendada ja selleks peame suurendama humanitaarabi. Kuid pidades meeles, et seda humanitaarkriisi ei põhjusta looduskatastroof. See ei ole üleujutus. See ei ole maavärin. See ei ole looduse poolt põhjustatud. See on inimtegevusest tingitud humanitaarkatastroof.
Jah, me peame abivajajaid toetama. Me neljakordistame oma humanitaarabi [alates 7. oktoobrist.] Peame mobiliseerima rahvusvahelise üldsuse. Kuid on hädavajalik, et Iisraeli võimud lõpetaksid humanitaarabi juurdepääsu takistamise. [Abi kohaletoimetamine] langevarjudest ja merest on parem kui mitte midagi, kuid see pole alternatiiv.
Me ei saa asendada sadu tonne ja sadu maanteed mööda tulevaid veokeid õhutranspordiga. See on parem kui mitte midagi, kuid see ei takista meid näitamast ja osutamast, mis on tegelik probleem. Ja tegelik probleem on see, et tavapärase juurdepääsutee kaudu, mis on maanteed, pole piisavalt juurdepääsu.
Langevarjud laseme vette kohas, kus tunni autosõidu kaugusel on lennuväli. Mis siis? Miks mitte kasutada lennuvälja? Miks mitte avada uks autodele, veoautodele?
See on täna probleem, kuid me peame vaatama probleemi algpõhjuseid ja vaatama, kuidas saavutada Lähis-Idas kestev rahu.
Ainus viis selleks – Euroopa Liidu seisukohalt – on kahe riigi lahendus.
Julgustan ÜRO Julgeolekunõukogu tegutsema. Julgustan Julgeolekunõukogu koostama uut resolutsiooni, milles toetatakse selgesõnaliselt kahe riigi lahendust kui "lahendust" ja määratletakse üldpõhimõtted, et see saaks teoks teha.
Meie, eurooplaste jaoks jäävad ÜRO väärtused rahvusvahelise süsteemi nurgakiviks.
Euroopa Liit toetab ÜRO rahaliselt. Oleme suurim rahaline panustaja. Rahastame ligi kolmandiku ÜRO tavapärasest eelarvest. Üks kolmandik tuleb liikmesriikidest ja Euroopa Liidust. Rahastame [peaaegu] veerandit kõigist ÜRO agentuuridest, sealhulgas UNRWA-st. Me rahastame [peaaegu] veerandit kõigist ÜRO programmidest kogu maailmas.
Ja samal ajal on meil [üle] 20 sõjalise ja tsiviilmissiooni ja operatsiooni üle maailma. Seletasin Julgeolekunõukogu liikmetele. Üle maailma töötab 4.300 eurooplast rahu nimel 25 sõjalisel ja tsiviilmissioonil [ja operatsioonil]. Töötamine konfliktijärgsetes olukordades, riiklike julgeolekujõudude koolitamine, üldise stabiilsuse tagamine erinevates piirkondades. Aafrikas – ma mainisin [neid] üksteise järel –, meres – viimasena Punases meres (EUNAVFOR Operation Aspides) –, Vahemeres, mitmes kohas Aafrikas. Üle maailma töötavad eurooplased selle nimel, et rahu reaalsuseks muuta.
Peame keskenduma ka konfliktide ennetamisele. On selge, et palju parem oleks konflikte ennetada, kui konflikti puhkedes kiiresti tulla.
Ärge unustage "unustatud" konflikte. Ärge unustage Afganistani, kus valitseb sooline apartheid. Ärge unustage, mis toimub Aafrika Sarvel, Sudaanis ja Somaalias. Kogu maailmas on nii palju kriise, et peame suurendama oma suutlikkust neid ennetada ja püüda neid lahendada.
Tahame olla julgeoleku pakkuja, kes töötab säästva arengu nimel ja toetab ÜRO-d. Sest me vajame seda täiskogu rohkem kui kunagi varem. Ja ma tahan avaldada austust kõigile, kes töötavad ÜRO süsteemis, eriti neile, kes on kaotanud elu, püüdes inimesi toetada, eriti Gazas.
Aitäh.
Küsimused ja vastused
K. Sa just ütlesid, et tahad rahu. Mida teeb või saab Euroopa liit teha, et püüda edendada ja edendada isegi kuuenädalast relvarahu Gazas, et võimaldada humanitaarabi ning pantvange ja vange vahetada? Kuidas reageerib EL peaminister Ariel Henry tagasiastumisele Haitil ja presidendi üleminekunõukogu väljavaatele?
Noh, Haiti on üks kroonilisi kriise, mis on ähvardanud aastaid. See pole juhtunud üleöö. Rahvusvahelisel üldsusel on Haitil sekkumiseks kulunud liiga kaua aega. Nüüd, selle missiooniga, mis ootab oma võimete kasutuselevõttu kohapeal, on võimalik proovida taastada minimaalne stabiilsus, et humanitaarabi saata. Ma tean, et see nõuab palju pingutusi. Ainus, mida võin öelda, on see, et me toetame seda missiooni. Toetame nende vägede lähetamist. Usume, et rahvusvaheline üldsus peab kaasa lööma, et panna Haiti inimesed välja saama sellest mustast tervikust, kus nad on. Üksi nad ei õnnestu, see on selge. See vajab rahvusvahelise üldsuse tugevat kaasamist ja ma tahan rõhutada Ameerika Ühendriikide, Kanada ja [keenia] rahva tehtud jõupingutusi oma vägede ja politsei kaasamiseks sellesse ettevõtmisse.
Mida me teeme? Vaata, siin Julgeolekunõukogus. Mida eurooplased teevad? Teil on Prantsusmaa, teil on Sloveenia, teil on Malta, [kes on] Julgeolekunõukogu liikmed, kes toetavad resolutsiooni, mis võiks midagi muuta. Surumine, et püüda kõiki kokku leppima selles, mida vaja on, mis on vaenutegevuse pikaajaline lõpetamine ja samal ajal pantvangide vabadus. Teate, et Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on erinevad tunded, kuid meid ühendab tõsiasi, et pantvangid tuleb vabastada tingimusena, et panna vaenutegevus peatuma ja otsida poliitilist lahendust. Ja seda teevad Euroopa Liitu kuuluvad julgeolekunõukogu liikmed.
K. Kas peale Julgeolekunõukogu seisukoha, mille on võtnud mõned teie äsja mainitud Euroopa riigid, on Euroopa Liidul veel mingeid hoobasid, mida Gazas toimuva peatamiseks kasutada? Kus on tegelikud tegevused? Kus on ELi võetud meetmed? Peale selle, mida te just kirjeldasite, pole me veel midagi näinud. Kas tõesti pole midagi muud? Teame ka seda, et mõned Euroopa riigid võimaldavad Gazas toimuvat, saates relvi, nagu näiteks Saksamaa. Niisiis, kuidas te seda ühildate ja millised on tegelikud meetmed, mida EL saab võtta?
Nagu ma ütlesin, esindan ma Euroopa Liitu tervikuna. Mõnikord on see raske, sest on erinevad tundlikkused ja erinevad positsioonid. On liikmesriike, kes on täiesti vastumeelsed võtmast seisukohta, mis võiks kujutada endast vähimatki kriitikat Iisraeli suhtes, ja teised, kes pingutavad väga selle nimel, et saavutada relvarahu. Kaks liikmesriiki – Iirimaa ja Hispaania – on palunud Euroopa Komisjonil ja minul kui kõrgel esindajal uurida, kuidas ja kas Iisraeli valitsuse käitumine on sellega kooskõlas, kuidas see sobib Assotsiatsioonilepingust tulenevate kohustustega, mis meil Iisraeliga on. Järgmisel esmaspäeval toimub meil välisasjade nõukogus sellel olulisel teemal orienteeruv debatt.
K. Kas te võiksite meile Gaza merekoridori kohta veidi selgitada, kuidas see teie arvates töötab ja kas te seda teete. Teame, et Larnakast on lahkunud esimene laev, kuid kuhu see dokkib?
Noh, see on hispaanlaste laev… See on maailmaköögi laev, see ei ole EL-i laev. Ma ei taha võtta teiste teeneid, eks? See on laev, mille panid pardale need isikud, kellel on erakordsed teened, sest nad koguvad oma ressurssidega toitu ja üritavad seda laevaga saata. Ja nagu ma ütlesin, vaata, nad saavad laevaga sõita – parem kui mitte midagi. Kuid Gaza rannik pole lihtne, sest seal pole sadamat. USA tahab ehitada omamoodi ajutise sadama, et panna paadid valmis rannikule lähenema. Ma tean, et see toimub. See toimub, kuid see on laev, mis on loodud individuaalsel algatusel. Ma tahan anda neile kõik teened. Ja samal ajal toetasid Euroopa Komisjon ja Euroopa Liit seda [merekoridori] algatust. Me teeme palju humanitaarabi seisukohast. Teeme palju. Kuid pidage meeles, et enne sõda tuli iga päev Gazasse 500 veokit ja nüüd on neid parimal juhul alla 100. Kujutage ette, et elate külas ja järsku jagatakse varude arv viiega või kümneks ja lisaks sellele on varustuse jaotamine väga keeruline, sest iga päev toimuvad sõjalised aktsioonid. Niisiis, me peame suunama kõik oma algatused merendusele ja õhusaadetistele, kuid me ei tohiks unustada probleemi algpõhjuseid. Probleemi algpõhjus seisneb selles, et tavapärasel Gazasse sisenemisel on takistusi, mis tuleb kõrvaldada.
K. Niisiis, te väidate, et toetate merekoridori, kuid kas olete siis kuidagi selle elluviimisega seotud? Kas Euroopa Liidul on oma roll?
Jah, meil on oma roll. [Euroopa] Komisjoni president [Ursula von der Leyen] käis Küprosel, et väljendada Euroopa Liidu toetust ja seotust sellega. Kuid pidage meeles, kes mida teeb.
Aitäh.
Link videole: https://audiovisual.ec.europa.eu/en/video/I-254356
