NgoJuni 30, 2022, eGeneva, iBhunga leZizwe eziManyeneyo lamaLungelo oLuntu labamba i-Interactive dialogue kwingcaciso yomlomo yeKomishini yaMazwe ngaMazwe yeeNgcali zamaLungelo oLuntu e-Ethiopia.
UNksz Kaari Betty Murungi, uSihlalo we-UN yeeNgcali zamaLungelo oLuntu e-Ethiopia baboniswa inkqubela yomsebenzi weKomishoni kwimeko yamalungelo oluntu e-Ethiopia.
UNks. Murungi wathi thaca ubizo lwale Komishoni ngokuthi « iziko elizimeleyo nelingathathi cala eligunyazisiweyo ukuba lenze uphando ukuseka iinyani kunye neemeko ezijikeleze izityholo zokunyhashwa kunye nokuxhatshazwa kwamazwe ngamazwe. Amalungelo abantu UMthetho, uMthetho woLuntu waMazwe ngaMazwe kunye noMthetho weeMbacu waMazwe ngaMazwe, owenziwe ngawo onke amaqela kungquzulwano e-Ethiopia ukususela nge-3 Novemba 2020. IKomishoni ikwagunyaziswe ukuba ibonelele ngesikhokelo kunye nenkxaso yobugcisa kubulungisa benguqu kuquka ukuphendula, uxolelwaniso lwesizwe, ukuphilisa kunye nokwenza iingcebiso Urhulumente wase-Ethiopia ngala manyathelo ».
Wongeze ngelithi “IKomishoni yothuswa kukuba ukuphulwa kunye nokuxhatshazwa kwamalungelo oluntu ngamazwe, uluntu kunye nomthetho weembacu - umxholo wombuzo wethu - kubonakala ngathi kwenziwa ngokungenasohlwayo nangoku ngamaqela ahlukeneyo kwingxabano e-Ethiopia. Oku kusasazeka kobundlobongela kunye nentlekele yobuntu yenze mandundu ngakumbi ngenxa yokungabikho kokufikelela kwiindawo ezithile ngabahlali kuncedo loluntu kubandakanya noncedo lwezonyango kunye nokutya, ukuthintelwa kwabasebenzi boncedo kunye nembalela eqhubekayo, kwandisa ukubandezeleka kwezigidi zabantu e-Ethiopia kunye ummandla. Ikhomishini igxininisa uxanduva lukaRhulumente wase-Ethiopia ukuphelisa ukuphulwa okunjalo kwintsimi yayo kwaye, ukuzisa abo bajongene nobulungisa. Kule meko, umsebenzi weKomishoni ungundoqo ngokupheleleyo kwimpendulo yeBhunga kubundlobongela.”
UNksz Murungi waphinda wagxininisa iBhunga lamaLungelo oLuntu kubunzima beqela lakhe ukuba liqhube le mishini ngenxa « IKomishoni ayizange yabelwa izixhobo ezaneleyo zokugcwalisa inani lezithuba zabasebenzi efunekayo kwaye isafuna izibonelelo ezongezelelweyo. » kwaye oko " sisaswele abasebenzi abafunekayo ukuze siphumeze isindululo sethu. Elo gunya libandakanya ukuqokelelwa kunye nokugcinwa kobungqina ukuxhasa iinzame zokuphendula, kwaye ngenxa yoku, sifuna izixhobo ezaneleyo.. "
UNksz Murungi uphinde ucele urhulumente wase-Ethiopia ukuba « ukufikelela e-Ethiopia».
Ukwagxininise ukuba kubalulekile kuphando olungenamkhethe nolubanzi « ukudibana kunye nokuthethathethana namaxhoba kunye namangqina kwiindawo ezichatshazelwe lungquzulwano, kunye noRhulumente, kunye nabanye abachaphazelekayo. Sikwanqwenela ukudibana namaziko ommandla ase-Ethiopia. "
Ummeli osisigxina worhulumente wase-Ethiopia uye qi niseka ukuzimisela kwakhe ukusombulula ungquzulwano kunye nokusebenzisana kolu phando ngokuvumela ukufikelela kumhlaba waseTopiya kwiiNgcali zeKomishoni.
Okokugqibela, uNksz Murungi wathi egameni leeNgcali zeKomishoni: “Sinethemba lokuba ukubonisana eAddis Ababa kuya kubangela ukufikelela kubaphandi bethu kwiindawo zolwaphulo-mthetho ukuze zichongwe, kunye nabasindileyo, amaxhoba kunye namangqina."
Ekugqibeleni, wabiza uMongameli weBhunga ukuba abonise inkxalabo yakhe malunga nemeko eqhubekayo e-Ethiopia kwaye wabongoza iBhunga ngolu hlobo lulandelayo: « Nangona kukho ezinye iingxaki ekufuneka ibhunga lijongane nazo, amazwe angamaLungu akufuneki ajonge kude kwimeko yase-Ethiopia. Njengoko bekutshiwo ngaphambili, sothuswa kakhulu zizenzo zenkohlakalo eziqhubekayo ezijoliswe kubemi, kuquka iziganeko ezichazwe kwiNgingqi yaseOromia. Nakuphi na ukusasazeka kobundlobongela obujoliswe kubemi, obuphenjelelwa ziintetho ezinentiyo nokuphembelela ubundlobongela obusekelwe kubuhlanga kunye nesini, zizalathisi ezilumkisayo kwangethuba kunye nesandulela solwaphulo-mthetho olongezelelekileyo. Oku kunye nengxaki yoluntu ethatha ixesha elide kubandakanya ukuvalwa kokutya kunye noncedo lwezonyango, iimpahla kunye neenkonzo zibeka umngcipheko omkhulu kubemi base-Ethiopia kunye nommandla. "
Ukugqamisa isidingo sokwandisa umyalelo we-UNHRC ukuya eWellega, eBenishangul Gumuz naseShewa apho ukubulawa kwabantu abaninzi base-Amharas kwenzeka khona. UNksz Murungi naye watsho :
Amazwe amaninzi angamaLungu athathe inxaxheba kwingxoxo-mpikiswano. Uninzi lwazo luxhasa, njengoko lenza i-European Union Delegation, into yokuba:
The EU abathunywa nabo benze a "Biza onke amaqela abandakanyekayo kwingxabano ukuba asebenzisane nesigunyaziso seeNgcali zaMalungelo oLuntu lwaMazwe ngaMazwe kwaye avumele uphando olubanzi, oluzimeleyo kunye noluselubala kunye neendlela zokuphendula, ezihambelana nemigudu eqhubekayo yelizwe. Le nkqubo yezizwe ngezizwe ifak’ isandla ekwakheni ukuthembana nasekuthinteleni izenzo zenkohlakalo ezingakumbi.”
Amanye amazwe e-European Union avakalise inkxalabo yawo malunga nemeko yase-Ethiopia, ngakumbi kwimimandla yaseTigray, Afar kunye ne-Amhara.
Apha emva koko kunikwa iingxelo zamazwe athile e-EU athe avakalisa inkxalabo yawo enzulu malunga nokuwohloka kwemeko kule mimandla:
Ummeli osisigxina we-UN waseFransi:
Ummeli osisigxina we-UN waseLichtenstein:
Ummeli osisigxina we-UN waseJamani:
Ummeli osisigxina we-UN waseNetherlands:
Ummeli osisigxina we-UN waseLuxembourg:
Ii-NGO ezimbalwa ziye zakwazi ukuvakalisa imeko yase-Ethiopia kwaye zazisa iBhunga, amaLungu amaLungu kunye neeNgcali zeKomishoni malunga nokuphulwa okunzulu kwamalungelo oluntu kunye nenkohlakalo eyenziwa apho.
Abanye babelane ngeengxelo zabo malunga noko kwenzekayo emhlabeni, belumkisa malunga noko kwenzekayo kumaqela athile eentlanga afana nama-Amhara, ekufuneka ukuba inkohlakalo ababandezelekayo igxininise kwaye ifakwe kuphando lweKomishoni.
Njengoko i-Christian Solidarity Worldwide (CSW) eyazisa ukuba « Nge-18 kaJuni ubuncinci abantu abangama-200, uninzi lwabo i-Amhara, babulawa phakathi kweengxabano malunga noxanduva” kunye CIVICUS oko kukuthi “othuswe kakhulu ziingxelo zolwaphulo-mthetho olujoliswe eluntwini phakathi kweentlobo ezininzi zokunyhashwa kwamalungelo abantu, kuquka ukubulawa kwabantu abaninzi, ubundlobongela obuphathelele kwezesondo, nokujoliswa kwabantu emkhosini. Ngomhla we-18 kweyeSilimela abantu abangaphezu kwama-200, uninzi lwabo besizwe sama-Amhara, babulawa kuhlaselo kwingingqi yeOromia yelizwe. Ziintatheli ezimalunga ne-12 zabanjwa zavalelwa kwi-incommunicado. Ababini kuthiwe babulewe.”
Kwaye yayiyiCAP Liberté de Conscience kunye Human Rights Without Frontiers ukuba yazisa iBhunga, amaLungu amaLungu kunye neeNgcali zeKomishoni malunga nalo mbandela owenziwe ngabahlali base-Amharas, ngokuthumela ingxelo yomlomo malunga nokubanjwa kwe-Ethiopia ngobuninzi be-Amharas:
Phakathi kwabo:
inkwenkwe eneminyaka emine uAshenafi Abebe Enyew
Umbhali-mbali oneminyaka engamashumi asixhenxe anesithandathu ubudalaTadios Tantu
isifundiswa Meskerem Abera
iintatheli. UTemesgen Desalegn kunye noMeaza Mohammed
Phakathi kuJuni, inkwenkwana, isifundiswa, kunye nentatheli uMeaza bakhululwa emva kokuhlala ixesha elithile eluvalelweni.
I-Amharas, iqela lesibini ngobukhulu e-Ethiopia, liye lakhalaza ngokuphindaphindiweyo ngokungabikho kokukhusela urhulumente wobumbano xa imikhosi yaseTigray ne-Oromo yahlasela ummandla wabo kwaye yahlasela abantu.
Sicebisa ukuba iKomishini yaMazwe ngaMazwe yeeNgcali zamaLungelo oLuntu e-Ethiopia iphande ngokubanjwa kwabantu abaninzi e-Amharas, ikhangele iindawo abavalelwe kuzo kunye nendlela abaphathwa ngayo. ”
Namhlanje ama-12 000 ama-Amhara aseluvalelweni.
Phakathi kwabo:
- intatheli uTemesgen Desalegn. Inkundla igqibe kwelokuba akhululwe kodwa urhulumente wala ukumkhulula. Usentolongweni ngezityholo zobuxoki zorhulumente wobumbano.
- UMnu. Sintayehu Chekol ovela kwiQela laseBalderas wavalelwa e-Behar Dar waze wakhululwa entolongweni ngabasemagunyeni bengingqi yase-Amhara nge-30 kaJuni ngo-2022 kodwa waqweqwediswa kanye kumnyango wentolongo yimikhosi yomanyano wabanjwa e-Addis Ababa.
- Enye intatheli efana noMnu Wogderes Tenaw Zewdie obanjwe kwi-2nd kaJulayi 2022.
- Enye intatheli yase-Ashara Media nayo iseluvalelweni.