"Amajelo eendaba, aphumelela kwizinto ezichukumisayo kunezinyani, athatha umba wenkolo njengesihloko esilungileyo kuba oko konyusa intengiso okanye abaphulaphuli," utshilo. UWilly Fautré, umlawuli we Human Rights Without Frontiers, kwintetho enzima eyenziwe ngoLwesine odlulileyo kwiPalamente yaseYurophu.
Amazwi kaFautré afike ngexesha lenkomfa esebenzayo enesihloko esithi “Amalungelo aSisiseko eNkolo kunye nezoMoya eziNcinane kwi-EU,” ebibanjwe nge-30 kaNovemba ophelileyo nguMEP waseFransi uMaxette Pirbakas kunye neenkokeli zamaqela ahlukeneyo eenkolo ezincinci.
UFautré utyhola amajelo eendaba aseYurophu ngokuba nenxaxheba ekukhuthazeni ukunganyamezeli ngokwenkolo okukhokelele kucalucalulo, ukonakalisa impahla kunye nobundlobongela obujoliswe kumaqela eenkolo amancinci, nkqu nakwabanye abancinci behlabathi. Scientology okanye amaNgqina kaYehova, aye amkelwa ngokuphindaphindiweyo njengemibutho yonqulo okanye yeenkolelo yiNkundla YaseYurophu Yamalungelo Abantu, OSCE kunye neZizwe Ezimanyeneyo kwizigqibo okanye izibhengezo zazo.
Ngoxa amaqumrhu ezizwe ngezizwe esebenzisa intetho engoondilele xa ebhekisela kumaqela onqulo, uFautré wacacisa, amajelo eendaba aseYurophu adla ngokubeka amahlelo athile ngokuthi “amahlelo” okanye “amahlelo”—amabinzana aquka umkhethe wemvelo ongathandekiyo. Oku kunganyamezeliyo kunye nokufakwa ileyibhile kutyhalwa ngabantu abachasene nonqulo, abazibiza ngokuba "bachasene namahlelo," kubandakanywa amalungu abuhlungu, amatshantliziyo, kunye nemibutho efuna ukukhuphela ngaphandle la maqela enkolo amancinci kukhuseleko olusemthethweni.
Amajelo eendaba athanda amadangatye, ngokutsho kukaFautré. “Izityholo ezingenasihlahla ezandiswa ngamajelo eendaba aziphembeleli nje uluvo loluntu kodwa zibethelela iinkolelo zabantu. Kwakhona ziphembelela iingcamango zabenzi bezigqibo bezobupolitika, yaye zinokuvunywa ngokusemthethweni ngamazwe athile edemokhrasi namaziko awo,” nto leyo eyandisa ukunyhashwa kwamalungelo asisiseko asekelwe elunqulweni, kunyhashwa inkululeko yokucinga.
Njengobungqina, uFautré walatha kwingxelo echukumisayo ebhengeza uqhanqalazo oluncinci olunxamnye nonqulo e-UK, kunye neendawo zaseBelgian ezisasaza izityholo zobuxoki ezivela kwiziko likarhulumente laseBelgian libanga ukufihlakala phakathi kwamaNgqina kaYehova. Enyanisweni, kutshanje inkundla iye yagxeka le ngxelo njengengenasihlahla nenyelisayo.
Ezo ngxelo zigqwethekileyo zineziphumo zehlabathi lokwenyani, walumkisa uFautré. “Zithumela umqondiso wokungathembani, ugrogriso, kunye nengozi, kwaye zidala umoya wokukrokrelana, ukunganyamezeli, ubutshaba nentiyo eluntwini,” utshilo. UFautré wakunxulumanisa ngokuthe ngqo oku neziganeko ezinjengokonakaliswa kwezakhiwo zamaNgqina kaYehova kulo lonke elaseItali nokudutyulwa kwabulawa kwabanquli bawo abasixhenxe eJamani.
Ukuqukumbela, uFautré wakhupha amabango otshintsho, esithi amajelo eendaba aseYurophu afanele athobele imilinganiselo yokuziphatha yobuntatheli xa ebhala imiba yonqulo. Ukwamemelele iindibano zoqeqesho ukunceda abachola-choli beendaba ngokufanelekileyo baqukumbele iinkolo ezincinci ngaphandle kokukhuthaza ubutshaba boluntu ngokuchasene nabo. Ukuba akukho luhlaziyo lwenziwayo, iYurophu isesichengeni sokubhencwa njengabahanahanisi ngenxa yokunyamezela ukushumayela kwamanye amazwe ngoxa ivumela intshutshiso kwindawo esemva kwayo.