Unyulo lukamongameli eSenegal sele luphawuleka ngaphambi kokuba lwenzeke nge-25 kaFebruwari 2024. Oku kungenxa yokuba uMongameli uMacky Sall uxelele ihlabathi ngehlobo elidlulileyo ukuba uya kuhla kwaye akayi kungenela ukhetho, ngaloo ndlela ehlonipha ngokupheleleyo ukuphela komgaqo-siseko wakhe. ixesha. Njengoko esitsho, unokholo olukhulu kwilizwe nakubantu balo ukuba baqhubeke emva kobongameli bakhe. Ukuma kwakhe kwahluka kakhulu kwindlela ekhoyo ngoku kwilizwekazi ubhukuqo-mbuso lomkhosi kunye noomongameli ababambelele kulawulo ixesha elide emva kokuba ixesha labo lomgaqo-siseko liphelile.
Kudliwanondlebe ne-Africa Report, uMongameli uSall uthe:
Wongeza,
Ngokuphathelele ukurhoxa kwakhe, yena wathi,
Kukho uqikelelo lokuba uza kunikwa iindima ezininzi ezibalaseleyo, ngakumbi malunga nokuvakalisa ilizwi lamazwe ngamazwe eAfrika. Ngokukodwa, igama lakhe liye lanxulunyaniswa nesihlalo esitsha seManyano ye-Afrika G20.
Usebenza kwiingxoxo malunga nolawulo lwehlabathi, kubandakanywa nolawulo lwezemali, kunye nelizwi malunga noko akholelwa ukuba lutshintsho oluyimfuneko lwamaziko eBretton Woods. Ukwalilizwi elinamandla ngotshintsho lwemozulu, egxininisa ukuba isabelo se-Afrika songcoliseko lwehlabathi singaphantsi kweepesenti ezine kwaye akukho sikweni ukuxelela ilizwekazi laseAfrika ukuba alinakusebenzisa amafutha efosili okanye ukuba afumane inkxaso-mali.
Kulindeleke ukuba abizwe kwiindima zokwenza uxolo kwaye uthathwa njengoyintandokazi kwibhaso le-5 yezigidi zeerandi ukuba uMo Ibrahim uwonga inkokeli yase-Afrika ebonise ulawulo olululo kunye nentlonipho kwimida yamaxesha. Ezinye zezi ndima sele zinikiwe.
I-OECD kunye neFransi bamthiye ngoNovemba ka-2023 njenge-4P's (i-Paris Pact for People and Planet) umthunywa okhethekileyo ukususela ngoJanuwari. Isiteyitimenti sathi ukuzinikela kukaMongameli Sall buqu kuya kudlala indima eqinisekileyo ekuhlanganiseni bonke abadlali bomoya omhle kunye nabasayinileyo kwi-4P.
Ilifa likaMongameli Sall kwinqanaba lamazwe ngamazwe, kuquka indima yakhe yangaphambili yokuba nguSihlalo weManyano ye-Afrika, lihlonitshwa kakhulu. Uye wayilwela ukucinywa kwamatyala aseAfrika nokomeleza umlo wokulwa nobunqolobi. Ukwabe nefuthe ekuchaseni ubhukuqo-mbuso lomkhosi olwenzeka e-Afrika ukusukela ngo-2020 kunye neenzame zokulurhoxisa.
Ngokuqinisekileyo ezimbini zobhukuqo-mbuso zangaphambili zaziseMali, iqabane elikhulu lezorhwebo laseSenegal. Oku kwalandelwa lubhukuqo-mbuso lomnye ummelwane, iGuinea, kwaza kwawa phantsi kwamalinge eGuinea-Bissau. UMongameli uSall wayengusihlalo we Afrika xa kwaqhambuka ubhukuqo-mbuso eBurkina Faso okwesihlandlo sesibini ngowama-2022. Wadlala indima ephambili ekuphenduleni i-Economic Community of West African States (ECOWAS) kulo lonke ubhukuqo-mbuso, kuquka nolunye lwaseNiger ngoJulayi.
Njengentloko yeManyano ye-Afrika kulo nyaka uphelileyo, uye waqhuba iinzame zokuthengisa isivumelwano sokutya okuziinkozo kuLwandle Olumnyama esivumele ukuthunyelwa kweenkozo zase-Ukraine ukuba zifike kumazwe ase-Afrika ngaphandle kohlaselo lwase-Russia. Ukwaxatyiswa ngendima yakhe yokunyanzela uzwilakhe uYahya Jammeh kwilizwe elingummelwane laseGambia ngo-2017.
Ngokuphathelele ikamva laseSenegal, uMongameli uSall uthe,
Udumo lwaseSenegal njengedemokhrasi luye lwaqiniswa ngakumbi kukuvuma kukaMongameli Sall ukurhoxa kunye nomyalelo wakhe kurhulumente wakhe wokuqinisekisa unyulo olukhululekileyo noluselubala ngomhla wama-25 kuFebruwari 2024 kunye notshintsho olungenamagingxigingxi. Kuyathenjwa ukuba lo mzekelo uya kuvuselela unyaka ongcono kwilizwekazi liphela, ngokwedemokhrasi kunye nentlonipho yolawulo lomthetho kunye nemida yamaxesha.